ETV näitab festivalifilme õnneotsijatest

Joosep Matjus võitis oma filmiga "Vanamees ja põder" 2010. aastal parima Eesti dokumentaalfilmi auhinna. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

ETV näitab 4.-9. juulini XXV Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali filme teemal "Õnneotsijad".

ETV jätkab traditsiooni, tuues televaatajateni valiku Pärnu filmifestivali filmidest koju kätte. Eesti Rahvusringhäälingu turundusspetsialisti Tiina Leedu tutvustuse kohaselt on kuus suurepärast dokumentaalteost ETV ekraanil 4.-9. juuli õhtutel.

Kui kõik filmid on vaadatud, saavad televaatajad hääletada oma lemmiku poolt. 9. juuli hilisõhtul toimuval auhinnatseremoonial, mille ülekanne algab ETV2s kell 22.40, antakse välja Eesti rahva auhind kõige enam hääli kogunud filmile.
Auhinnatseremoonia lõpetab Andres Šlapinsi dokumentaalfilm "Liivi laulud", millega mälestatakse 20 aastat tagasi toimunud sündmusi.

Leedu lubas, et 10. juuli õhtul kordab ETV2 auhinnatud filmi koos teisele ja kolmandale kohale jäänud filmiga.
 
Teleekraanile mahub vaid kuus filmi, kokku näidatakse 4.-24. juulini üle saja filmi ning festivali linateoseid on peale Pärnu võimalik vaadata 11.-24. juulini Haapsalus, Otepääl, Viljandis, Heimtalis, Manijal ja Kihnus.
 
Kava

Esmaspäeval, 4.07. kell 22 “Roosad sarid” (Pink Saris, Inglise 2010).
Režissöör Kim Longinotto. Kirjaoskamatu naine Sampat Pal kuulub alamasse kasti. 12aastasena saadetakse ta kaugesse kolkakülla, kus tüdruk mehele pannakse ja lapsnaine peab taluma orjalikke alandusi. Sampat põgeneb ja temast saab tänavatüdruk. Läbides uskumatuid kannatusi, hakkab Sampat võitlema hüljatud naiste õiguste eest. Filmi keskmes on roosat sari kandvate noorte naiste armulood. Kim Longinotto kaamera jälgib lihtsa hindu naise teekonda oma õnne poole. Filmile eelneb kommentaar.

Teisipäeval, 5.07. kell 22 “Peaaegu abielus” (Almost Married, Itaalia/Türgi 2010).
Režissöörid Fatma Bucak ja Sergio Fergnachino (Itaalia/Türgi). Ilus türgi neiu Fatma, kel aastaid 20, põgeneb oma kodumaalt Itaaliasse, sest ta ei suuda enam oma autoritaarse isa silma all elada. Itaalias leiab Fatma vabaduse ja armastuse. Koos südamesõber Davidega loovad nad fotosarja, mis kujutab naiste kurba saatust Anatoolias. Naine unistab abielust Davidega ja soovib, et isa annaks tema õnnele heakskiidu. „Armastus teeb pimedaks,” ütleb isa tütrele. Ent ometi on noored oma tahtmises järjekindlad, sest igaüks peab oma õnne eest ise võitlema. Filmile eelneb kommentaar.

Kolmapäeval, 6.07. kell 22 “Inimesed, kes ma oleksin ja ehk olengi”
(People I Could Have Been and Maybe Am, Hollandi/Inglise 2010).
Režissöör Boris Gerrets (Holland/Inglismaa). Mis oleks, kui siseneda täielikult teise inimese ellu, muutuda senitundmatuks inimeseks? Selline oli Boris Gerretsi mõttekäik, kui ta alustas mobiiltelefoniga filmivõtteid. Et läbi murda suurlinna anonüümsusest, alustas filmilooja vestlusi Londoni tänavaelanikega. Tema kangelasteks kujunesid kolm esmapilgul väga kauget persooni: Brasiiliast pärit iludus Sandrine, kes otsib endale meest; narkomaan Steve ning seejärel lauljatar ja poetess Precious. Kui ühel hetkel selgub, et filmi autor on armunud oma kangelasse Sandrini ja leiab end tema sängist, on aeg ekraanile ilmuda ka Boris Gerretsil endal. Nii ongi filmis neli kangelast, kes kõik otsivad õnne teises inimeses. Nad unustavad, et igaüks on siin ilmas suurel määral ikkagi üksik ja õnn võib olla lausa käeulatuses – peidus sinus eneses! Filmile eelneb kommentaar.

Neljapäeval, 7.07. kell 22 “Me vajame õnne” (We Need Happiness, Iraagi/Prantsuse/Vene 2010).
Režissöörid Aleksei Jankovski ja Aleksander Sokurov (Venemaa/Kurdistan). Pikk lumine mägitee viib Venemaa avarustelt Iraaki Kurdistani, kus elab venelanna Svetlana, kes juba varases nooruses leidis oma armastuse – kurdi mehe. Hoolimata vanemate vastuseisust, lahkus Svetlana oma nõukogude kodumaalt ja läks õnne otsima uuel, temale täiesti tundmatul maal. Svetlanal tuli sisse elada teistsuguste uskumuste ja tavade maailma, kus inimelu väärtuski oli teine kui tema lapsepõlvemaal. Naine maksis õnneotsingute eest väga kõrget hinda – ta kaotas peaaegu kõik oma lähedased. Elavad ju kurdid siiani olukorras, kus suur osa probleeme lahendatakse läbi surma. Filmile eelneb kommentaar.

Reedel, 8.07. kell 22.10 “Pereinstinkt” (Family Instinct, Läti 2010).
Režissöör Andris Gauja (Läti). Uskumatu, kuid tõestisündinud lugu väikeses maamajas Ventspilsi lähedal Lätimaal. Noor mees Valdis istub vanglas ja tema õde Zanda kasvatab nende kaht ühist last. Kodune elu koos alkoholi ja igapäevase raha- ning toidupuudusega toob pidevalt kaasa arusaamatusi ja lausa vägivalda Zanda ning tema ema, kasuvenna ja naabrite vahel. Lapsed ootavad koju Valdist, kes on neile nii isaks kui onuks ja keda nende ema plaanib maha jätta. Kas väljapääs oleks põgenemine, õnne otsimine koos naabrimehega? Filmile eelneb kommentaar.

Laupäeval, 9.07. kell 21.35 “Naisteta küla” (Village Without Women, Horvaatia/Prantsuse 2010).
Režissöör Srdjan Sarenac (Serbia/Albaania). Serbia edelapiiril asub mägiküla Zabrdje, kus elab vaid neli meest, kellest kolm on vennad: Dragan, Zoran ja Rodoljub. Siinsetes majades pole tänapäevaseid mugavusi, aga mis kõige hullem – puuudub hoolitsev naisekäsi. Zorani sõber Danko leidis hea küljeluu naaberriigist Albaaniast, kus mõni küla on vaid õrnema soo päralt. Nii otsustabki Zoran, et hoolimata kahe riigi vahelisest vaenust, tuleb ka temal ulatada käsi sümboolse oliivioksaga ja järgneda sisehäälele. Kas ja kuidas Zoran Albaaaniast oma sinilinnu kinni püüab, sellest Srdjan Sarenaci film pajatabki. Filmile eelneb kommentaar.