Hispaania Barcelona ülikooli teadlaste kinnitusel võis neandertallaste hulgas olla heleda nahaga punapäid.
Teadlased: neandertallaste hulgas võis olla punapäid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. oktoober 2007, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisele järeldusele jõuti kahe neandertallase skeletijäänuseid uurides, eraldades neist tähtsa geeni, MC1R, kirjutab BBC.
Nüüdisinimestel põhjustab selle geeni mutatsioon punast juuksevärvi.
«Leidsime neandertallaste jäänustest MC1R geeni, mis on olemas ka nüüdiinimestel ning mille mutatsioon tekitab punast juuksevärvi,» lausus Barcelona ülikooli geneetikaprofessor Carles Lalueza-Fox.
Ta lisas, et neandertallaste jäänuste geneetiline uurimine lubab järeldada, et ka neil nüüdisinimeste eellastel oli esindatud juuksevärvivariandid nagu tänapäeva inimestel – alates tumeblondidest kuni punasejuukselisteni.
«Ekvaatori lähedal elavatel inimestel on tume nahk ja tumedad juuksed, see kaitseb neid päikesekiirguse ja UV-kiirte eest, mis võivad vähki tekitada. Seevastu hele nahk ja heledad juuksed esinevad ekvaatorist kaugematel aladel, kus päikest nii palju ei ole,» selgitas teadlane.
Teadlaste arvates kadus Aafrikast väljarändamisega organismil vajadus ennast UV-kiirte eest kaitsta. MC1R geenis tekkinud mutatsioonid säilisid ja kandusid populatsioonis laiali.
«Meie uurimus näitas, et nii neandertallastel kui ka nüüdisinimestel tekkisid keskkonnaga kohastumisel geneetilised muutused, kuid need muutused olid erinevad,» lisasid uurijad.
Nad jätkasid, et kõikidel inimestel on MC1R geen, kuid punapeadel on see mutatsiooni läbi teinud, muutes rakutasandi keemiat, mille tagajärjeks on punased juuksed ja hele nahk.
Teadlased tegid kindlaks, et neandertallastel tekkis MC1R geenis sarnane mutatsioon tänapäeval punast juuksevärvi tekitava mutatsiooniga.
«Neandertallaste MC1R geeni eraldamine oli nagu nõela heinakuhjast otsimine. Me ei suutnud uskuda, et suutsime seda teha kohe esimese korraga. Palun katseid mitu korda üle kontrollida. MC1R geeni varianti leiti kahest erinevast neandertallasejäänusest kolmes erinevas laboratooriumis,» ütles Lalueza-Fox.
Teadlased tegid kokkuvõtte, et neandertallasi võiks pidada oma aja iirlasteks.
Neandertallased ( Homo neanderthalensis) olid Euraasia eelajaloolised inimesed, kes elasid 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elasid peamiselt koobastes, valmistasid tööriistu, kasutasid tuld ja matsid surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid kohastunud karmi eluga. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.
Nüüdisinimese Homo sapiens algkodu oli Aafrikas ja ta jõudis tänapäeva Euroopa aladele 40 000 aastat tagasi. Väidetavalt said neandertallased ja nüüdisinimesed ühised järglasi, kuid seda pole seni suudetud tõestada. Neandertallased aga surid umbes 25 000 aastat tagasi välja ja nende viimaseks elupaigaks peetakse Gibraltari piirkonda.