Suvi kutsub kooliõpilasi muinsusi avastama

Põnev muistisekamber Uue-Karistes. Midagi sellist leides ja uudistades saavad noored inimesed põnevat teavet esivanemate elust. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tänavusel muinsuskaitsekuul äratasime uuesti ellu haridusministeeriumi 1936. aastast pärit üleskutse tähistada koolides muinsuskaitsepäeva.

Rohkem kui poolsada õppeasutust võttis ettepanekust tuld ning kutsus muinsuskaitsjad õpilastele tunde andma. Viljandimaalt tulid kaasa Tääksi põhikool, Abja gümnaasium ja Kõpu põhikool.

Eesti muinsuskaitseseltsi vahendusel pakkus end õpetajaks 40 inimest, nende seas oli ametnikke, õppejõude, muuseumi- ja kultuuritöötajaid, genealooge ning üliõpilasi. Tunde anti korraga klassi- ja auditooriumitäiele traditsioonilise tunni või ringkäiguna. Tagasiside oli väga tore — ettevõtmine meeldis nii koolidele kui harrastuskoolmeistritele.

Muinsuskaitsjad on oma tegevuses alati lootusrikka pilguga koolide poole vaadanud ja sealt sageli abi saanud, sest ametil endal jõudu napib. Küsimus ei olegi jõus, vaid tarkuses — parim kaitse on omaniku kaitse, mis põhineb teadlikkusel ja teadmistel. Muinsuskaitse on edukas vaid siis, kui ühiskond missiooni mõistab.

1936. aasta haridusministeeriumi üleskutse põhjendus «arvestades muinsuskaitse ja looduskaitse suurt pedagoogilist tähendust kasvavale noorpõlvele, samuti mõlemate korralduste riiklik-rahvuslikke ning kultuurilisi ülesandeid» on aegumatu.

Samal aastal anti seaduslik alus ka muinsuskaitseinspektorit abistavate vabatahtlike usaldusmeeste värbamisele. Palgalisi inspektoreid oli terve Eesti kohta vaid üks.

1930. aastatega võrreldes on meil muinsuskaitseametnikke küll 50 korda rohkem, aga neid on terve Eesti peale siiski kõigest poolsada, käepikenduseks teadus- ja kultuurivaldkonnas töötavad spetsialistid ja muinsuskaitseselts. Sestap on kasvava põlvkonna kaasamine pärandi mõistmisse ja hoidmisse oluline.

Sihtasutus Noored Kooli on juba mitu aastat korraldanud väga edukat «Tagasi kooli» nädalat, mille peaeesmärk on külalisõpetajaid kutsudes kaasata ühiskond koolielu edendamisse. Ladus ja läbiproovitud korraldus, aga mis peamine — sihtasutuse inimeste avatud meel ja abivalmidus võimaldavad sujuvalt ellu aidata ka meie pärandihariduse eriprojekti.

Suvine Eesti pakub suurepäraseid võimalusi pärandiharidust jätkata. Pakutakse midagi igale maitsele.

Külastusmängus «Unustatud mõisad» avab uksed 33 mõisakooli, meil on kümneid põnevaid muuseume, minna saab linnamägedele ja linnustesse, põigata sisse teeliste kirikutesse. Aga sama hästi võib maanteeservas kokku lugeda meiereisid ja magasiaitu, rehemaju ning kooli- ja rahvamaju. Väärib mõtlemist, kes ja miks nad just sinna ehitas ning kas ja mismoodi on need mõjutanud meie esivanemate ja seeläbi ka meie elu.