Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Linnagaleriis esinevad Pärnust pärit kunstnikud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raido Keskküla
Copy
Elin Kardi nimetamata teos.
Elin Kardi nimetamata teos. Foto: Erakogu

Pärnu raekojas asuvas linnagaleriis avatakse 30. juunil Pärnust pärit kunstnike näitus „Tagasi koju“.

Näitusel esinevad kunstnikud, kes on Pärnust pärit, kuid elavad ja töötavad mujal, peamiselt Tallinnas. Tegemist on kuraatori subjektiivse valikuga, neid kunstnikke, kelle sünnikohaks on märgitud Pärnu, on mõistagi veel.

Pärnu raekojas saavad kokku eri põlvkonnad ja maailmanägemised, vaataja rolliks jääb mõistatada, kas siin on Pärnust põlvnemisest tulenevaid mentaalseid ühisjooni.

Kaarel Kurismaa (1939) pakub nii silma- kui kõrvarõõmu isemängiva trummikomplektiga, mis laseb end nimetada hästi prepareeritud äratuskellaks.

Malle Leis (1940) paneb välja temale tunnuslikud mustal taustal detailirohked maalid, osa on ootuspäraselt florateemalised, teised üllatuslikult tehnoloogiast inspireeritud. Lisaks vana hea autoportree ANK'64 popi vaimus.

Maiu Rõõmus (1952) on loonud spetsiaalselt selle näituse tarbeks joonistustest ja dokumentatsioonist seeria, mis heidab valgust tema lapsepõlvemälestustele Pärnus Rüütli tänaval.

Mari Kurismaa (1956) esitab maale 1990.-2000. aastatest, mis käsitlevad urbanistlikku ruumi kui lähtepunkti abstraktsele esteetikale.

Marco Laimre (1968) ajab taas oma personaalse kartograafia rida, Eestis seni esitamata maalidel saab näha kuueaastase Pärnu poisi visiooni maailma geograafiast ning märksa hilisemat evakuatsiooniplaani provintsist metropolidesse.

Elin Kard (1972) on välja toonud depresiiv-poliitilise maaliseeria. Hiiglaslikud lõuendid räägivad elust, surmast ja sõnavabadusest.

Flo Kasearu (1985) näitab lamenukk-mängufilmi „Best Before is Over“, mis jutustab masuaegse Pärnu pisipoe seiklusrikkast argipäevast.

Näituse kuraator on Mari Kartau

Tagasi üles