/nginx/o/2008/04/10/32073t1h7696.jpg)
Tänases TV3 saates «Kaua võib» aitas Aivar Riisalu vee- ja prügiprobleemiga elanikke ning maksuvõlglasest rekkameest.
«Kaua võib»: rekkameest üllatas ootamatu maksuvõlg
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maja sai vee tagasi
Aivar Riisalu esimene lugu oli Tapa linnast, kus ta oli külas Jaanil, kes ei saanud saatejuhile kohvi pakkuda, sest juba 20. oktoobrist pole majas vett.
Maja elanikud olid nõus remonditööde eest maksma, kuid nad soovisid elamuametilt teada, kuhu on kadunud seni kogutud remondirahad.
Praegu elanikud ei teagi, millal vesi tagasi tuleb. Elanikke süüdistatakse selles, et nad julgesid küsida, kuhu on kulutatud umbes 60 000 krooni remondiraha.
Lisaks süüdistatakse elanikke, et neil pole ühistut, kuid ühistu on olemas – paberid on Virumaa maakohtus.
Tapa Elamu OÜ juht Anne Tõnsili sõnul saab vesi majja siis, kui elanikud on valmis selle eest maksma.
Tõnsili sõnul pole ta Jaaniga rääkinud, sest mees pole korteriomanik ja tema pole kohustatud võõrale inimesele oma rahaasju selgitama.
«Meil on avaldus, et nad keelduvad. Kui nad on nõus töö jätkamisega ja garanteerivad summa tasumise, siis hakkab töö pihta,» lubas Tõnsil.
Riisalu sõnul oli päev pärast vestlust majas aga vesi tagasi.
Prügimehed veavad õhku
Teine lugu oli Jõgevalt, kus Evald kurtis, et praegu viiakse prügi minema korra nelja nädala jooksul, kuid varem sai tühjendamise tellida vajadusel.
«Mille eest ma maksan, kui kast on tühi – veavad õhku,» kurtis mees.
Cleanaway esindaja sõnul on mõned elanikud jäänud hammasrataste vahele ja peaks konteineri maha müüma ja leidma väiksema konteineri, mida on mõttekas sellise perioodi järel tühjendada.
Kui on suur konteiner, siis maksab kodanik ikkagi mahu eest – kui palju seal prügi on, ei ole oluline.
Cleanaway esindaja väitel on nendegi käed seotud, sest nemad juhinduvad seadusest ja nad on seaduse parandamiseks ettepanekuid teinud.
«Midagi tuleks ümber teha – teha näiteks paindlikumaks, et inimeste protestimeel väiksem,» sõnas ta.
Rekkameest üllatas maskuvõlg
Kolmanda loo kangelaseks oli rekkamees Mati, kes on maksuvõlglane, sest maksuamet nõuab talt raha.
Mehe sõnul oli kurja juureks autoregistrikeskus, sest ta võttis auto ajutiselt arvelt maha, kuid auto võeti aasta pärast automaatselt uuesti arvele ja nii oli tal maksmata raskeveokimaks.
Mati sõnul pole ta auto kasutanud, kuid see fakt kedagi ei huvitanud.
Koos viivisega on võlg üle 5 000 krooni.
Mehe sõnul ei saa ta aru, kuidas auto ilma tema teadmata uuesti arvele võeti ja teada ei teavitatud, et auto uuesti arvele võeti.
«Kui kodanik tuleb meile ja soovib masina aastaks registrist kustutada, siis me taastame selle, sest see oli ju kodaniku soov,» selgitas autoregistrikeskuse esindaja. «Kui ta soovib teavitust, siis selle me talle ka saadame.»