Kilbar Erki Noolele ei meeldi spordiküsimused

Esimeses mängus said kõik osalejad – Kadri Tali (taga vasakult), Märt Agu ja Erki Nool – tulemusest hoolimata saatejuht Gaute Kivistiku (ees vasakul) rahvariideainelises kostüümis abiliselt autasuks mehise pätsi eestimaist rukkileiba. Foto: Priit Simson

Mis asi on vigrimahl? Täna õhtul ETVs esmakordselt eetrisse minevas mälumängus «Eesti mäng» saavad esimesed võistlejad Kadri Tali, Märt Agu ja Erki Nool seda isegi nuusutada. Kas nad küsimusele õiget vastust teavad, vaadake ise televiisorist.

Mammutprojekt «Eesti mäng» on pühendatud 20 aasta tagusele kuumale suvele, kui Eesti võitis tagasi oma iseseisvuse. 35 saates pistavad Eesti-teemaliste küsimustega rinda tuntud inimesed kõigist 15 maakonnast.

Saade on üles ehitatud turniiri põhimõttel. Igas saates osaleb kolm mängijat, kellest parim pääseb edasi järgmise päeva saatesse. Iga nädala lõpuks selgub nädala parim mängija. Kaheksa nädala parimad kohtuvad finaalsaadetes.

Mängus on vaja nii õnne kui ka teadmisi. Küsimused on viiest kategooriast: loodus, kultuur, sport, ajalugu ja varia. Need on koostanud kogenud kilbarid Mati Talvik ja Tiit Kuningas. Ehkki need küsimused ei tundu televaatajale eriti rasked ja saatejuht Gaute Kivistik annab isegi kolm vastusevarianti ette, ei pääsenud esimeses mängus ükski võistleja miinuspunktideta.

Erki Noolel, kes pidi kogu saate salvestamise aja lahastatud jalaga püsti seisma – ta murdis sääreluu riigikogu ja soomlaste Eduskunta vahelisel jalgpallimatšil –, pole see esimene telemälumängu-kogemus. Aastaid tagasi esines ta omaaegse «Miljonimängu» erisaates, kus tuntud inimesed kogusid raha heategevaks otstarbeks. Noole panus oli siis 25 000 krooni. «Eesti mängus» rahalisi auhindu ei jagata, selle asemel saavad osalejad näiteks pätsi rukkileiba või kodumaist mahemett.

Võiks arvata, et Nool tunneb end kõige tugevamalt spordivaldkonnas, aga nii see ei ole. «Tegelikult on rubriik «Varia» ilmselt kõige lihtsam. Sport on nii laiahaardeline ja mahukas valdkond, kuhu võib minna väga sügavale ja siis peavad tõesti entsüklopeedilised teadmised olema. Kui mina saaks ise valida, siis kindlasti sporti ei võtaks,» ütles olümpiavõitja.

Tegelikult võistlejad «Eesti mängus» ise valida ei saa. Saatejuhi käes on täring, millega saab veeretada 1–3 silma. Vastavalt sellele tõstab Kivistiku assistent Jaana mängijaid tähistavaid sinimustvalgeid nuppe suurel mängulaual.

Kuhu maandud, sealt saad ka küsimuse. Kes esimesena finišisse jõuab, läheb edasi järgmisesse saatesse. Muide, Jaana rahvariideaineline kostüüm on midagi, mis oleks 150 aasta eest kiigeplatsidel ajanud meeste silmad suureks kui mõisniku tõllarattad.

Pooletunnised saated lastakse eetrisse esmaspäevast neljapäevani kohe pärast «Aktuaalset kaamerat». Saade salvestatakse stuudiopubliku osalusel ja muidugi oli publiku hulgas istudes kuulda, kuidas pealtvaatajad innukalt kaasa mängisid. Nagu kõik, kes kodus diivanil viktoriinisaadet vaatavad.

«Lihtsate mälumängude populaarsuse võti ongi see, et inimene suudab kaasa elada ja tal on vastusevariandid olemas. Kuna sa vaadates ise ei pea esimesena vastust ütlema, siis teleekraani vahendusel tundub, et tead kõiki vastuseid. Reeglina sa ei pane tähele, kas sa eksisid esimesena või eksis stuudios olev vastaja,» selgitas Nool mälumängude psühhomehhaanikat.

Nool ise kuulab regulaarselt Vikerraadio «Mnemoturniiri», sest tavaliselt sõidab ta sel ajal Lõuna-Eesti poolt Tallinna. Ta leiab, et selliseid harivaid viktoriinisaateid võiks rahvusringhäälingus rohkem olla.

«Las kommertskanalid teevad igasuguseid telelavastusi ja sarju. Ega ma neid ei vaata kah. ETVs on «Õnne 13» ja sellest piisab. Väga tore, et nüüd see «Eesti mäng» tehti!» oli Nool rahul.

«Eesti mäng»
•    Eetris ETVs esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kell 21.40.
•    Kordus järgmisel päeval kell 18.05.