Suurbritannias Salisburys asuvas kuulsas megaliitehitises Stonehenge`is tähistati suvist pööripäeva.
Galerii: Stonehenge`is tähistati suvist pööripäeva
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. juuni 2011, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Druiidide preestrid viisid läbi vastavsisulise rituaali, edastab AFP.
Kunagi arvati, et Stonehenge on druiidide rajatud pühamu. Teadusuuringud paigutasid selle rajamise alguse druiidide eelsesse aega.
Druidism põhineb musitsel keldi usundil. Nimetus on tuletatud muinaskeldi preestri nimetusest (druid). Tänapäeval nimetavad end druiidideks ka druidismi liikumises osalejad.
Druiidid toonitavad sidet esivanematega ning austavat suhtumist loodusesse. Druidism on polüteistlik usund - kultus on suunatud iiri, gaeli ja kõmri mütoloogiatest pärit jumalatele. Druiidid viivad oma rituaale läbi muistsetes pühapaikades.
Alates 1980. aastatest on druiidid avalikkuse huviorbiidis seoses suvise pööripäeva tähistamisega Stonehenge'is.
Stonehenge`i rajati millalgi 3000 – 1600 eKr, kuid miks see ehitati ning milleks kasutati, on siiani mõistatus. Välja on pakutud, et seda võidi kasutada nii observatooriumi, religioosse keskuse kui ka matmispaigana.
Põhjapoolkeral algab suvi kas 20. või 21. juunil. Põhjapoolkeral on siis pikim päev ja lühim öö, lõunapoolkeral aga pikim öö ja lühim päev.
Suvisest pööripäevast alates põhjapoolkeral öö pikkus suureneb ja päeva pikkus väheneb, lõunapoolkeral aga päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb.