Thor Heyerdahlil oli polüneeslaste suhtes osaliselt õigus

Balsaparv Kon-Tiki

FOTO: Wikipedia.org

Kuulus Norra maadeuurija Thor Heyerdahl ja ta kaaslased sõitsid 1947. aastal balsapuust parvel 8000 kilomeetrit, tõendamaks, et Polüneesia elanikud pärinevad Lõuna-Ameerikast, mitte Aasiast.

Hoolimata 101 päeva pikkusest teekonnast ei suudetud siiski seda teaduslikult tõestada, kirjutab New Scientist.

Nüüd 64 aastat hiljem tõendati, et Heyerdahlil oli osaliselt õigus.

Norra geneetikud uurisid nüüd Polüneesia ja Lõuna-Ameerika põliselanike DNAd. Leiti, et polüneeslaste DNA on osaliselt Lõuna-Ameerika põliselanike DNAga sarnane.

See avastus tähendab, et maailma kõige üksikumate saarte, kaasa arvatud Lihavõttesaar, elanikud segunesid enne Euroopa kolonisaatorite saabumist Lõuna-Ameerikast pärit inimestega.

Polüneesia asub nii Lõuna-Ameerikast kui ka Aasiast tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Käibel on teooria, et Polüneesia asustati 5500 aastat tagasi Aasiast pärit inimestega. See teooria põhines arheoloogilistel, keelelistel ja antropoloogilistel uuringutel.

Kuid norralane Heyerdahl teatas 1947. aastal, et Lihavõttesaare kuulsad kujud on sarnased Lõuna-Ameerikas Boliivias Titicaca järve ääres olevate kujudega. Tõendamaks, et Polüneesia saarte elanikud saabusid  Lõuna-Ameerikast, sõitis ta Peruust Prantsuse Polüneesiasse.

Nüüd kinnitas Norra Oslo ülikooli teadlane Erik Thorsby, et Heyerdahlil oli osaliselt õigus.

1971. ja 2008. aastal kogus ta Lihavõttesaare põliselanike DNAd, kuid vaid neilt, kes ei olnud segunenud eurooplaste ega teiste sellele saarele saabunud kolonistidega.

Thorsby uuris geene, mis igal isikul on erinevad. Enamiku saareelanike geenid olid sarnased, kuid osal oli ka geene, mida leidub vaid Lõuna-Ameerika põliselanikel.

Osal uuritutel olid aga Polüneesia ja Lõuna-Ameerika geenid segunenud. See tähendab, et Lõuna-Ameerikast pärit inimesed pidid olema mingil ajal Lihavõttesaarel paiksed ja järglasi saama.

Thorsby ei osanud öelda, millal lõunaameeriklased Lihavõttesaarele jõudsid, kuid kindlasti varem kui eurooplased seal 1722. aastal maabusid.

Thorsby arvates võis lõunaameeriklaste teekond olla sarnane Kon-Tiki omale. Samuti võisid polüneeslased sõita Lõuna-Ameerikasse ning siis Polüneesiasse tagasi.

Thorsby lisas, et uus tõendusmaterjal kinnitab ainult osaliselt Heyerdahli teooriat, et Polüneesia elanikud pärinesid Lõuna-Ameerikast.

«Kõige esimesed Polüneesia asukad tulid ikkagi Aasiast ning nemad on selle rahvuse alusepanijad. Heyerdahlil oli osaliselt õigus, hiljem Lõuna-Ameerikast tulnud segunesid esialgsete saabujatega,» nentis teadlane.

Kon-Tiki ekspeditsiooni liikmed norralased Thor Heyerdahl, Herman Watzinger, Knut Haugland, Torstein Raaby ja Erik Hesselberg ning rootslane Bengt Danielsson ehitasid koostöös Peruu võimudega Callao sõjasadamas balsaparve.

Ekspeditsiooni parv koosnes üheksast kuni 60-sentimeetrise läbimõõduga 10 - 15 meetri pikkusest balsapalgist. Pikemad palgid paiknesid parve keskel, moodustades laineid lõikava nina. Parvepealne kaeti bambusevartest mattidega. Bambusest valmistati ka peavarju andev hütt. Kahejalgne mast taageldati nelinurkse purjega.

Parv ristiti müütilise päikesekuninga järgi Kon-Tikiks.

28. aprillil 1947 lahkus parv Callao sadamast, et Humboldti hoovuse toel Polüneesiasse seilata. 101 päeva hiljem randus parv 8000 kilomeetri kaugusel atollil Tahuna Maru.

Tagasi üles