/nginx/o/2011/06/17/632958t1h8b9f.jpg)
Tänapäeva Prantsusmaa aladel pruuliti õlut juba 2500 aastat tagasi.
Prantsusmaal pruuliti õlut juba 2500 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogid leidsid selle kohta tõendid, odralinnasejäänused, Prantsusmaalt Roquepertusest, edastab BBC.
Õlletegemise ajalugu ulatub pronksiaega, mil seda jooki hakati valmistama Hiinas ja Lähis-Idas.
Kuid Prantsusmaalt ei olnud varasemast tõendeid õlletootmise kohta. Arheoloogilisi leide oli vaid veinitegemise kohta.
Uuringut juhtinud paleobotaanik Laurent Bouby on Aix-en-Provance´is iidsete joogivalmistamiste kohta tõendeid otsinud kümme aastat.
Bouby ja ta kolleegid analüüsisid kolmest väljakaevamispaigast leitud mikrobotaanilisi jäänuseid. Tulemused näitasid, et 90 protsenti leidudest olid odralinnased. Lisaks leiti ka keraamikat, millel oli märke odrast ja kääritamisest.
Linnased on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle ja kalja valmistamiseks. Kõige levinumad on odralinnased.
Teadlaste sõnul toodeti õlut üsna algeliselt, ilma spetsiaalsete abivahenditeta.
Linnased saadakse, kui teravilja leotatakse mitu ööpäeva vees. Siis toimub ligi kaks nädalat idandamine umbes 15 kraadi juures. Idandamisprotsessis teravili fermenteerub. Õlle valmistamiseks sobivaid linnaseid kuivatatakse temperatuuri tõstes. Kuivatamistemperatuurist sõltub linnaseterade maitse ja värvus.
Arheoloogide sõnul avastasid nad Roquepertusest kindlad tõendid, et rauaaja elanikud valmistasid joogiks õlut.
Kõige kauem on kasvatatud kuuerealist otra. Arheoloogide arvates võidi seda rauaajal kasvatad ka Prantsusmaal nii leivaviljaks kui õlle tegemiseks.