/nginx/o/2011/06/17/632556t1h64e0.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA satelliit Swift, mis mõõdab gammakiirgust, avastas Maast 3,8 miljardi valgusaasta kaugusel asuvas Draakoni tähtkujus kummalise ilmingu.
Must auk neelas tähe, tekitades gammakiirguse purske
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Astronoomide sõnul andis leid uut informatsiooni mustade aukude tekke kohta, edastab Reuters.
Draakoni tähtkujus asuv must auk neelas tähe sellise jõuga, et tekkis gammakiirguse purse, mis on kestnud juba üle kahe kuu.
Tavaliselt kestavad need pursked vaid millisekundeid või kauem isegi minuteid.
Ebatavalisust lisab veel asjaolu, et siiani pidasid teadlased seda musta auku passiivseks.
California ülikooli astronoom Joshua Bloomi sõnul tekib selline fenomen vaid korra miljoni aasta jooksul.
«See avastus annab uut informatsiooni mustade aukude tekke kohta. Eriti selle kohta, kuidas nad kasvavad meie Päikese suurusest miljardeid kordi suuremaks,» lausus Bloom.
Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks on umbes 2 - 3 Päikese massi.
Gammakiirguse pursetega võib eralduda rohkem energiat, kui Päike toodab terve oma eluea jooksul.
Must auk on ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osa välja ei pääse.
Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont.