/nginx/o/2011/06/16/630836t1h3c51.png)
Saksamaa Heinrich Heine ülikooli teadlased uurisid menukaid «Asterixi» koomikseid ja avastasid, et nende tegelased saavad üle 700 korral pea-ja ajukahjustusi.
«Asterixi» koomiksites on üle 700 ajukahjustusjuhtumi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul tekitavad pooled neist kahjustustest peategelane, paksuke gallialane Asterix ning ta truu kaaslane Obelix, kirjutab The Telegraph.
«Nad panevad oma teod toime mingi nõiajoogi mõju all ning enamik nende ohvritest on Rooma sõdurid,» laususid uurijad.
34 uuritud koomiksis jäävad löögi pähe saanud tegelased maapinnale lamama, keel suust väljas või saavad amneesia, kuid mitte keegi neist ei sure.
«Koomiksitest avastatu on lausa kõhedust tekitav. Iidsel ajal võis sõjapidamisviiside tõttu rohkem ajukahjustusi ja traumasid ette tulla ning neid ei olnud võimlaik diagnoosida ega ravida,» tõdes uuringut juhtinud Marcel Kamp.
Kampi ja ta kolleegide uuring ilmus mainekas Euroopa neurokirurgide assotsiatsiooni väljaandes Acta Neurochirurgica.
Asterixi koomikseid hakati Prantsusmaal välja andma 1960. – 1970. aastatel. Tegevus toimub Gallias, mille elanikud võitlevad Rooma sissetungijate vastu.
Koomiksite peategelased tulevad kerge vaevaga toime roomlaste, piraatide ja gootidega, kuid samas on seal palju sõdimist ja vägivalda.
«Uurisime 34 koomiksit ja leidsime neist kokku 704 juhtumit, mille tagajärjeks oleks võinud olla pea- ja ajukahjustus,» laususid teadlased.
450 juhtumi puhul olid ohvriteks roomlased, 120 puhul gallialased, 59 puhul bandiidid või piraadid, 20 puhul goodid, kaheksa puhul viikingid ja viie puhul britid.
Ülejäänud juhtudel olid ohvriteks kas Asterix või Obelix.
696 ajukahjustuse kaasa toonud juhtumil kasutati toorest jõudu, kaheksal kägistati ning kuuel juhtumil kukuti.
390 juhtumi puhul võisohvril tekkida raske trauma, 89 juhul mõõdukas trauma ja 225 juhul kerge trauma.
Umbes 390 juhul kaotas rünnatu teadvuse ning 188 juhul vajus maapinnale kukkunul keel suust välja. Avastati ka juhtumeid amneesia kohta.
Druiid Getafixil kulus kõige kauem peatraumast taastumiseks. Talle visati pähe suur kivist menhir.
«Samas ei huku neis koomiksites mitte ükski raskelt kahjustada saanud tegelane ning kellelegi ei jää ka pikaajalisi neuroloogilisi probleeme,» tegid uurijad kokkuvõtte.
Enamikul rünnatutest on kaitsekiiver peas, kuid suur osa kaotab selle lahingu käigus, saades lõpuks ikkagi löögi pähe.
Asterix joob tavaliselt enne võitlust Getafixi võlujooki.
«Võlujoogi joomine annab sellele tegelasele üleinimlikud võimed. Samas aga tekitab ta oma vastastele selle tõttu rohkem kahju,» tõdeti.
Samuti leiti, et võlujoogi abil raviti ka vigastusi. Tõsteti esile ka fakti, et võlujoogi üks põhikomponente, puuvõõrik «aitab ravida ajukahjustust».
Genfi ülikooli neurokirurg Karl Schaller kommenteeris, et «Asterixi» koomiks on Euroopa ajaloo seisukohalt tähtis, samas aga annab neid koomikseid analüüsida ajukahjustuste ja –kirurgia seisukohalt vaadatuna.
«Sissetungijate vastast võitlust ei ole teistes koomiksites antud edasi nii tõetruult, irooniliselt ja koomiliselt. Kuid kõige huvitavam on asja juures see, et tegelikult ei tekita neis koomiksites olev sõdimine nii palju kahjustusi, kui oletada võib,» lisas Schaller.