Maad tabab lähiaastakümnetel minijääaeg?

Päikeseplekk

FOTO: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA ja National Solar Observatory teadlaste sõnul võib lähiaastakümnetel Maad tabada minijääaeg.

Uurijate sõnul on selle põhjuseks päikeseplekkide kahanemine, edastab Daily Mail.

Päikeseplekkide tekke taga on Päikese pinnalt pärit iooniline plasma ja elektriliselt laetud gaas, mis jäävad magnetvälja lõksu. Magnetväli takistab gaasi soojuse kiirgamist keskkonda. Maalt vaadatuna on päikeseplekid tumedad, kuna nende temperatuur on ümbrusega võrreldes 1000 kelvini võrra madalam.

Arvatakse, et ülemaailmne jahenemine algab pärast 2020. aastat, kuna selleks ajaks on päikeseplekid peaaegu kadunud.

Päikeseplekkide kahanemist ja kadumist aastakümneteks on ka varem ette tulnud. Viimati leidis see aset 17. ja 18.sajandi vahetusel, aastatel 1645  - 1715.  Siis langes päikeseplekkide arvu kahanemine kokku Euroopas aset leidnud märgatavate temperatuurilangustega. Seda perioodi tuntakse kui väikest jääaega.

Siis Taani ja Rootsi vaheline väin jäätus täielikult ning Suurbritannias tekkis Thamesi jõele jää ning inimesed käisid seal uisutamas.

Siiani on Päikese aktiivsus olnud 11 aasta pikkuste tsüklitena. Päikeseplekkide arv kasvab, kui on maksimumkiirguse periood ning miinimumkiirguse perioodil võib päikeseplekkide arv kahaneda nullini.

Viimane miinimum oleks pidanud lõppema juba 2009. aastal. Tavaliselt on miinimumperioodide pikkus umbes 16 kuud, kuid nüüdne on kestnud kaks korda kauem.

Arvatakse, et seda põhjustab päikese magnetvälja tugevuse kahanemine.