Erno Kaasiku kuldreeglid surfivarustuse hankimiseks

Surfilaager - 16.-19. juulil toimus Roosta Puhkekülas Nivea Surfilaager Foto: Jaanus Ree

Surfamine ei ole sport, mida rassida, see on elustiil – midagi, mis annab ajule puhkust ja pühib argipäeva peast.

Olenemata tasemest teab iga surfar, et loodusjõudude toel edukaks liikumiseks on vaja täielikku keskendumist.

Pole just palju harrastusi, millega tegelemisel võib näha nii noori kui ka vanu merelt tulles naeratamas laiemast laiemat naeratust. Seda peab ise nägema ja kogema ning seletus on tegelikult lihtne: surfamine on lahe, see on emotsioon, see on pingutus ja areng…

Surfamine kui oskus ei saa kunagi «valmis», vaid see on pidev protsess, iga merel käidud kord annab midagi uut… See on ka ilmselt seletus ütlusele: «Kui oled saanud surfipisiku, siis tihtipeale on see ravimatu!».

Exterme Sporti omanik ja 16-kordne Eesti meister ja viiekordne Baltikumi meister, Erno Kaasik on aga kindlasti parim nõuandja surfivarustuse muretsemisel.
 

Kui esmane koolitus on läbi, kas tasub kohe poodi tormata ja endale viimase mudeli varustus hankida või oleks targem laenutuse kraamiga kätt proovida ja aru saada, milline varustus sobib?

Esimese hooga oleks väga hea mõned päevad või nädalad sellesama koolituse varustusega jätkata, et ennast n-ö liikuma saada. Sellist kõige esimest algajale sobivat õppevarustust saad laenutada suure tõenäosusega just sealtsamast surfiklubist, kus oma algkoolituse tegid.

Kõik klubid peaksid sellist teenust pakkuma, vähemalt Pirital on see kindlasti olemas.

Kui aga soovid oma õppetunnid teha mõnes muus lahes, kus parasjagu laenutust ei ole, siis võid loomulikult soetada ka isikliku algajavarustuse.

Probleem on lihtsalt selles, et alguses on vaja algajale sobivat varustust, millest üldjuhul kasvatakse kiiresti välja, vähegi aktiivsemad sõitjad ilmselt isegi mõne nädalaga. Kui ostad endale aga juba edasijõudnuma varustuse, siis võtab õppeprotsess rohkem aega ja on valulisem.

Seega ideaalne oleks esimesed päevad/nädalad kasutada laenuvarustust ja alles siis soetada veidi edasijõudnuma oma.

Sellist harrastajavarustust on pärast ka väga lihtne müüa või parema vastu vahetada. Isegi surfipoed võtavad sellist vahetusena tagasi, vähemalt Extreme Sport küll.
 

Millal üldse oleks õige aeg isiklik varustus soetada?

Kõige mõistlikum ilmselt siis, kui oled ennast laua peal liikuma saanud ja suudad vaikse tuulega sõites enam-vähem samasse kohta tagasi tulla, kust alustasid.
 

Kas on mõistlik panustada kallile tippklassivarustusele, kuigi oskused sellele veel alla jäävad või peab vees sama kahvatu välja nägema, kui on oskused?

Üldiselt on nii, et varustus peab vastama ikka enam-vähem oskustele. Loomulikult on olemas ka eri kvaliteediga algajavarustust, mõni on kergem ja lihtsam kasutada ning loomulikult õpid sellisega kiiremini.

Kui võtad endale algajana kas liiga väikese laua või liiga suure purje, siis võib juhtuda, et sa ei saagi sellega kunagi hakkama ja kogu harrastus jääb ainult unistuseks.

Millisest varustuse osast ei tohiks allahindlust siiski teha, olgu siis turvalisuse või sõidumugavuse pärast?

Alustuseks ilmselt riietus ehk kalipso. Kui kalipso on pehmest/venivast neopreenist ja mugav, siis on ka sõita palju lihtsam. Igasuguseks veespordiks on ka veidike erinevad ja spetsiifilised kalipsod.

Näiteks ei sobi sukeldumise kalipso surfamiseks üldse, nendel on neopreen üsna jäik ja sul on ennast oluliselt raskem liigutada, teiseks on nendel varrukad tihedalt ümber käte.

Kui aga sõidad purjelauaga, siis on koormus kätele väga suur ja käed muutuvad jämedamaks – lähevad verd täis. Sukeldumise kalipsod ei lase verel piisavalt vabalt ringelda ja jõud kaob kätest lihtsalt ära.

Loomulikult tuleb kindlasti kanda päästevesti, samas ei kõlba selline tavaline kalapaadi oma, see on liiga kohmakas ja käed ei pääse vabalt liikuma.

Taglase juures (puri, mast ja poom) oleks algajale abiks – tegelikult on see muidugi kõigile abiks –, kui kasutada suurema süsinikusisaldusega kergemat masti, see muudab purje veest välja sikutamise ja üldse käsitsemise lihtsamaks. Loomulikult lisab see ka oluliselt purje sooritusvõimet.

Turvalisuse seisukohast on veel väga oluline kardaan, mis ühendab lauda ja taglast. See on seal kõige odavam detail, aga kui see peaks purunema, siis lähevad laud ja taglas omavahel laiali ja siis enam maatuulega naljalt kaldale tagasi ei pääse.
 

Kuidas varustuse liigid jagunevad, kas sõitja taseme järgi?

Päris alguses on see tõesti sõitja taseme järgi, algajatel suuremad lauad väikese taglasega ja kui tase paraneb, siis muutuvad lauad üldjuhul väiksemaks ja taglased suuremaks.

Mingist tasemest edasi jaguneb varustus sõidustiili järgi, levinumad võistlusklassid on slaalom, formula, lainesõit, vabastiil, kiirussõit ja muidugi olümpiaklass Neilpryde RS:X. Ülejäänud varustust, mis ei ole toodetud spetsiifiliselt ühegi nimetatud stiili jaoks, nimetatakse lihtsalt Freeride-varustuseks.

 

Millise summaga peaks arvestama esmasel poekülastusel ja millised kulud hooaja jooksul lisanduvad?

Normaalse kasutatud algajavarustuse saab kätte umbes 1000 euroga, odavamal varustusel on enamasti midagi häda. Korraliku uue algajavarustuse hind on umbes 1500–2000 eurot.

Muidugi saab seda soovi korral veel täiendada. Kui siia lisada veel vajaminev riietus, siis otseseid kulusid justkui rohkem olema ei peagi, vesi ja tuul on meil ju tasuta.

Tegelikult oleks väga mugav hoiustada enda varustust mõnes surfiklubis. Kui elad näiteks Tallinnas, siis on lihtne pärast tööd Piritale sõita, võtta kuurist oma varustus, lips nagisse riputada ja vette hüpata, vajaduse korral leiad sealt hoovi pealt pidevalt mõne Eesti tunnustatud sõitja, kes sind heameelega mõne olulise näpunäitega aitab.

Pärast sõidupäeva on mõnus saunas surfijuttu puhuda ja siis juba uue inimesena koju kimada.

 

Aga tippmeestel?

Tippmeeste hooaja eelarvet on siin veidi raske lahata, see sõltub väga palju sellest, millises võistlusklassis tippmees ollakse. Paljud sõidavad samal ajal mitut eri klassi ja siis tuleb enamasti ka eelarves need numbrid lihtsalt kokku liita.

Näiteks olümpiaklassi Neilpryde RS:X võistluskomplekt maksab 5000 eurot ja see on selgelt kogu olümpiapurjetamise kõige odavam klass.

Samas Formula-klassi laud koos kahe taglasega maksab umbes 6000–7000 eurot. Slaalomis on iga ilmaga konkurentsis püsimiseks varustust rohkem tarvis, st mitu lauda ja neli-viis taglast ning seega võib hind tõusta ka üle 10 000 euro.
 

Millised trendid ja brändid sel hooajal tegijad on?

Brände pannakse ritta tavaliselt võistlustulemuste järgi ning maailma profisarja arvestuses kuulub esikoht JP-Australia purjelaudadele ja Neilpryde’i purjedele.

Pjedestaali teisel astmel seisavad Starboardi purjelauad. Enam-vähem samasugune paremusjärjestus on ka Eesti võistlustulemuste arvestuses.

Starboard on samas teerajaja ka lihtsate algajalaudade disainimises ning kõikvõimalike uudsete lahenduste juurutamises.
 

Kas on midagi, mida algaja võiks teada, et vanad kalad tema varustuse üle nalja ei viskaks?

Nalja teeb alati see, kui keegi on ostnud oma varustuse mõne teise surfari käest, ise asjast midagi teadmata ja siis on talle müüdud mingi selline varustus, millega uuel omanikul pole mitte midagi peale hakata, näiteks mingi ürgvana profikomplekt, millega nimetatud algaja lihtsalt hakkama ei saa – tegelikult pole sellise varustusega ilmselt mitte kellelgi midagi teha.

Sellist asja on ette tulnud ja see juhtub ainult siis, kui asjatundmatu algaja läheb kuulutuse peale midagi ostma ilma spetsialisti kaasa võtmata.



Kuus kuldreeglit/soovitust algajale surfarile!

1. Enne esimese varustuse ostmist tee läbi kindlasti algajakoolitus mõne surfiklubi juures tegutseva spetsialisti juhendamisel.

2. Osta alati enda tasemele vastav varustus. Pea kindlasti nõu kaupluse spetsialistiga, tema aitab välja selgitada, mida sa tegelikult vajad.

3. Kasutatud varustust osta võimalusel surfikaupluse vahendusel, seal on spetsialistid ja nemad vastutavad selle eest, mida nad sulle müüvad.

4. Kanna vees olles alati päästevesti

5. Kui sõitma lähed, anna sellest alati sõbrale teada, kes sind jälgib ja oskab otsima hakata, kui sa õigel ajal tagasi ei tule.

6. Pea meeles, et „surf on lahe” – see on nakkav haigus, millega oma sõpra nakatades ei pea süümepiinu tundma.


Battery surfilaagris, mis toimub 13.–17. juulil Roosta puhkekülas, saab tõelise surfielu kooli.