«Kaua võib!»: kuidas pesulast võib saada romula

Aivar Riisalu Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Tänases TV3 saates «Kaua võib!» käsitleti kolme teemat – kuidas pesulast võib saada romula, Viljandi antikvariaadi ja kunstipoe sulgemine ning kahtlane telekaparandus Keilas.

Esimeses loos rääkis pahane klient Margus Prits, kuidas ta oli käinud Jazz autopesulas, kus tema auto sai süsteemi rikke tõttu kriibitud.

Esimese asjana pakuti Margusele hüvituseks hulk tasuta autopesusid, mis mehele ei sobinud, kuna auto oli siiski katki. Prits rääkis, et pesula olevat teda isegi süüdistanud selles, et ta keeras ise rajalt välja ning sõitis vastu seina.

Loo lõpu poole tuli välja seegi, et Riisalul endal on sama pesulaga sama situatsioon olnud, mistõttu leitigi ühiselt, et ses suhtes nad lahenduse puudumisega ei lepi.

Edasi suundus saade Viljandisse antikvariaati ja kunstipoodi. Alustuseks rääkis antikvariaadi omanik Mai Palo, et linn müüs ruumid ära ning pood tõstetakse välja, põhjendusega, et linn ei ole rendiettevõte. Ruumid müüdi eraomanikule, kellele pood ei ole suuteline sellist raha maksma, nagu too tahab.

Sama juhtus ka kunstipoega – peagi tuleb ruumid vabastada. Viljandi kunstisaali näituste korraldaja Aate-Heli Õun leiab, et nii ei jää Viljandi kesklinna enam mittemingisugust kunsti.

Linna abilinnapea Rein Triisa püüab aga seletada, et äri edendamine ei kuulu linna kompetentsi ning et ühe ettevõtte suhtes ei saa käituda kuidagi positiivsemalt, kui teise. Kuna tegemist on kauplusega ehk äriettevõttega, siis linn seda ei toeta.

Saate viimane lugu rääkis kahtlase väärtusega televiisoriremondi töökojast Keilas. Pettunud klient Urmas Rohtla olevat oma teleka ammu parandusse viinud, ent seda polevat veel siiani tagastatud.

«Kari vendasid on koos, kes joovad, lakuvad ja ei tea teleka parandamisest midagi,» kirjeldab Rohtla kohta, kuhu ta oma televiisori parandada viis.

Kui remondimees Mati oli teada saanud, et saade teda otsimas käis, olevat mees koheselt pahasele kliendile helistanud ning asendusteleviisorit vana asemel pakkunud, peaasi, et enam tagasi ei tuldaks. Rohtla sellega ei leppinud ning järgmisel päeval mindigi koos kaamerate ja Riisaluga parandusse tagasi. «Nii võib ju mulle pool Pässa prügilat pähe määrida,» seletas Rohtla.

Lõpplahendusena sai mees siiski endale suvalise teleka, mis alguses parandusse sai viidud.