/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
Juulikuu seitsmendal päeval seitsmekümneseks saada võinud Mati Nuude oli Eesti levimuusikas ainulaadne mees. Niisama ilueedisid on laval kalpsanud enne meid ja kalpsab edaspidigi küll ja veel, ent raadio Elmari küsitluses „Lemmiklaulja läbi aegade” teisele kohale hääletatu oli hoopis teist masti mees.
Peale lauluoskuse oli mägisuurel jõujuurikal, oma parimatel päevadel näidatud tulemuste põhjal ikkagi maailma kaheksas vägilane, lauale laksata ka seitse Eesti meistri tiitlit tõstmises, peale selle viis püstitatud maailmarekordit – ei esimene, veel vähem teine ole levimuusikas just igapäevased näitajad.
Kui just hästi mõelda, meenub laulvatest sportlastest võib-olla vaid Nuude eakaaslane, lausa maailmamainega Julio Iglesias, omal ajal Madridi Reali väravavas mänginud jalgpallur, ja Tapio Rautavaara, odaviske soomlasest olümpiavõitja, kelle esinemistele läinud sajandi 50ndatel-60ndatel aastatel joosti teisel pool Soome lahte tormi.
Kui noorem, ainult rütmi jumaldav ning harmooniast ja meloodiast mitte õhkagi pidav publik pole Nuudest ehk kuulnudki, või kui kuulebki, ei pea teda kellekski, siis keskealistele ja vanematele kerge muusika sõpradele on juba kümne aasta eest igavikuteed läinud Nuude jätkuvalt iidol, kelle häält tahetakse ikka ja jälle kuulda.
Kelle „Seitse inglit” või „California Blue” kõlavad vaata et igas soovikontserdis ja kelle lauldud „Korraks vaid”, “Buenos dias, Argentina”, „Viva šampanja”, „Karulaul”, „Mamie Blue”, „Eh, Odessa” ja „Jambalaya” tõmbavad taas käima iga ära vajuda ähvardava koosviibimise.
Kuid suisa kolmest plaadist koosneva kogumiku mängitamiseks on eakamal inimesel tore ükskõik millal mahti leida.
Et 1975. aastal ansamblis Apelsin oma peadpööritavat lauljakarjääri alustanud Mati Nuude saatel kripeldusega hinges meenutada, kui sulnid olid omal ajal neiud või kui siivsad ja söakad noormehed. Rohu rohelisusest rääkimata.
Ja veel kord tunnistada tõeks ühe väliseestlasest ettevõtja omaaegset tõdemust Nuude kohta: haruldane eestlane, kelle mitmegi laulu kuulamine toob vee silma ja klombi kurku. Isegi kõige karusemal inimesel.