/nginx/o/2007/10/23/7054t1h1de7.jpg)
USAs New Yorgi Yeshiva ülikooli Albert Einsteini meditsiinikolledžis tehtud uurimus näitas, et Alzheimeri tõvest tingitud kognitiivsete funktsioonide kahjustused tekivad haritumatel inimestel kiiremini.
Alzheimeri tõbi kulgeb haritumatel kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased uurisid selle tarbeks New Yorgis Bronxis elavaid vanemaealisi, kellel oli diagnoositud Alzheimeri tõve algusjärk või mõni muu kerge dementsuse vorm, kirjutab LiveScience.
«Uurimus näitas, et parem haridustase võib küll dementsuse ja mälukaotuse teket edasi lükata, kuid kui mälukaotus ja dementsus on juba tekkinud, siis kõrgema haridusega inimestel kulgevad need kiiremini,» sõnasid uurijad.
Teadlased jätkasid, et isikute, kelle haridustee pikkus oli näiteks 16 aastat, kulges Alzheimerist tingitud mälukaotus kiiremini kui neil, kelle haridustee pikkus oli näiteks ainult neli aastat.
«Vanemaealiste isikute puhul, kelle haridustase ja IQ olid kõrgemad, täheldati ka kiiremat dementsuse teket,» lausus uuringu juht Charles Hall.
Halli sõnul peaksid arstid Alzheimeri tõve või mõnda muud nõdrameelsust põhjustavat närvisüsteemi haigust põdevatele patsientidele haiguse algusjärgus andma teada, et nende haigus võib väga kiiresti kulgeda.
«Kõrgema IQ ja ka haridustasemega vanemaealiste patsientide puhul ei toimu kognitiivsete funktsioonide kahjustuse mitte aeglaselt ja järk-järgult süvenevalt, vaid ootamatult ja kiiresti,» lisas uurija.
Alzheimeri tõbi on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas.
Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm.
Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut.