Saksamaa Max Plancki evolutsioonibioloogia instituudis tehtud katse näitas, et šimpansid oskavad üsna hästi neile ette tulevaid probleeme lahendada.
Šimpansid tegid nelja-aastastele lastele ära
Ahvidega tehtud katses pidid loomad saama kätte kitsa klaasist nõu põhja pandud pähkli, kirjutab BBC.
Abivahendiks oli vesi, mille abil pähkel pinnale kerkiks.
Katse jäljendas Vana-Kreeka poeedi Aisopose 2000 aasta tagust valmi, milles vares viskab kive vette, et tõsta vee pinda ning oma janu kustutada.
Uuring tehti nii šimpanside kui gorilladega. Gorilladest mitte ükski ei saanud selle ülesandega hakka. 43 šimpansist 14 tuli selle peale, et nad saavad võtta vett suhu ja selle siis sülitada klaasnõusse. Seitse ahvi pani nii palju vett, et pähkel tõusis pinnale ja naid said selle kätte.
«Tegemist oli katse-eksituse meetodil õppimisega. Katsealused ahvid ei sülitanud vett niisama ning tegemist ei olnud juhusega. Katsega hakkama saanud ahvid mõtlesid enne, kui tegutsema hakkasid. Esialgu püüdsid nad pähklit kätte saada sõrmede abil, kuid see ebaõnnestus. Samuti ebaõnnestus nõu lõhkumine,» selgitas uuringus osalenud Daniel Hanus.
Teadlaste eriliseks huviobjektiks oli üks šimpans, kes tüdines suuga vee panemisest ning pissis nõusse, saades selle kiiresti vedelikku täis.
Teadlasterühm tegi sama katse ka nelja-, kuue- ja kaheksa-aastaste lastega. Vee sülgamise asmel said lapsed veega kannu, millega nad oleks saanud nõu vett täis valada.
Šimpansid olid probleemi lahendamises edukamad kui nelja-aastased lapsed. 24st nelja-aastasest vaid kaks suutis ülesande lahendada. Kuueaastaste seas oli katse edukalt teinud umbes pooled ning kaheksa-aastaste seas 58 protsenti.
«Isegi katsealustest lastest vanemad lapsed peavad seda katset raskeks. See oli üsna huvitav, et osa šimpanse sellega kergelt toime tuli,» lausus Hanus.
Sama tüüpi katseid on varem tehtud ka orangutanide ja varestega.