Torino surilina on renessansikunstniku töö?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Torino surilina
Torino surilina Foto: SCANPIX

Itaalia kunstiajaloolase Luciano Buso sõnul ei ole kuulus Torino surilina originaalne riidetükk, kuhu mässiti Jeesuses surnukeha ega ka keskaegne võltsing, vaid hoopis renessansikunstniku Giotto looming.

Buso sõnul on sel surilinal peidetuna kunstnik Giotto di Bondone allkiri kui ka mitu korda number 15, kirjutab The Telegraph.

Arvatakse, et number 15 viitab aastaarvule 1315. Just sel aastal olevat Giottole esitatud tellimus teha sellest surilinast koopia, kuna esialgne relikt olevat väga halvas seisus ja peaaegu hävinud.

Buso kirjutab oma uues raamatus, et Giottole antud tellimusest saigi alguse legend Torino surilinast. Enne seda surilina lihtsalt ei olnud.

Ka surilina materjali süsinikmeetodil uurimine näitas, et see võib pärineda 14. sajandi algusest.

Buso arvates võidi kunstnikule mingi väga vana relikt ette anda, aga see võis hävida pärast koopia valmimist.

Buso sõnul leidis ta peidetud märgid Jeesuse näolt ja kätelt. Nimetatud krüptilised märgid on varasematel uurimistel kahe silma vahele jäänud, kuna need on silmaga vaatamisel peaaegu nähtamatud.

«See oli loogiline, et Giotto valiti selle ülesande jaoks välja, kuna ta oli oma ajastu üks tuntumaid, edukamaid ja oskuslikemaid kunstnikke,» selgitas itaallane.

Enne Busot on paljud asjatundjad välja käinud oma teooria, kuidas Torino surilina tehtud on.

Legendi kohaselt toodi see pärast ristisõdu Pühalt maalt Euroopasse. 13 – 14. sajandil oli see templirüütlite valdused. Alates 1435. aastast sai selle valdajaks Prantsusmaa kuulus Savoie dünastia.

1980. aastatel tehti sellele süsinikuuring, mille kohaselt on see keskaegne võltsing.

Praegu kuulub Torino surilina Vatikanile ja seda hoitakse eriruumis sobiva temperatuuri juures Torino katedraalis.

Torino katedraali muuseumi kuraator  Bruno Barberis on uue teooria suhtes skeptiline, öeldes et nii füüsilised, bioloogilised kui keemilised katsed on näidanud, et see ei ole maaling.

Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis.

Surilina mõõtmed on 4,36 meetrit korda 1,10 meetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles