Otepää võõrustas Lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu lipupäeval

Valgamaa tantsurühmad esitavad oma kava. Foto: Helju Keskpalu/Valgamaalane

Valgamaa kutsus Lõuna-Eesti memmed-taadid Otepääle suvepidu pidama Eesti lipu päeval, et tähtpäeva koos suure hulga külalistega pidada ja sellele rikas sisu anda.

Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeol osales neli maakonda: Valga-, Viljandi-, Võru- ja Põlvamaa. Kokku oli tulnud 72 kollektiivi 800 osalejaga. Kavas oli käsitööturg ja rahvamuusikute võistumängimine Otepää kultuurikeskuse pargis, kollektiivide juhendajate vastuvõtt Tehvandi staadioni kohvikus, pidulik jumalateenistus-kontsert Maarja kirikus, rongkäik kirikust Tehvandi staadionile ja tantsupidu staadionil.

Väike Otepää on suur, kui võõrustab sportlasi. Seekord tuli siia kokku suur hulk rahvarõivais inimesi ja lipuehtes Otepää sai jälle suureks. Nii suureks, et kogu Valgamaa sai uhkustada, et meil on Eesti lipu sünnipaik ja talvepealinn Otepää, kus külalistele ka suvel elamusi pakkuda.

Vaid kaks mõõka jäi müüa

Marge Tadolder oli kultuurikeskuse parki kohale meelitanud väikese käsitööturu. SA Otepää Turism müüs lipupäevateemalisi ja muid suveniire. Otepää vabakutseline käsitöömeister Ülo Aalmaa on saanud käsitööoskuse lastekodus ja oli väljas omakootud sokkidega. «Näete, meil koovad ka mehed!» pööras Tadolder talle tähelepanu.

Vabakutseline käsitöömeister Marit Rummel Valgast müüs sokke, kindaid, mütse, heegeldatud liblikaid. Üheksa-aastane Tanel Marjapuu oli meisterdanud mitmesuguseid puidust asju. Temal läinud äri nõnda hästi, et rahvamuusikute esinemise järel olnud vaid kaks mõõka alles.

Kohalik käsitöö- ja suveniiripood Anni Butiik oli väljas rikkaliku väljapanekuga: selle suve mudelid – täislinasest pluusid, seelikud, kleidid, Otepää-teemalised tassid ja taldrikud, puidust tooted ja palju muud.

FIE Rein Männiste Sangastest pakkus kohalikke meetooteid ja abikaasa tikitud suveniirkotikesi.

Vabakutseline käsitöömeister Aveli Kikkatalo Annimatsilt oli turule toonud telgedel kootud vaibad ja tekid, heegelpitsidega köögirätikud ja pitsilised laudlinad.

Peale valgamaalaste olid oma kaupa pakkumas ka külalised. Kersti Laansoo Viljandimaalt müüs Tadolderi hinnangul imekauneid fimoehteid, Tiiu Matvere Võrumaalt kudumeid. Kõige rohkem huvi äratas ostjais Rita Hinn Antslast, kes müüs omakasvatatud taimi. Ühest küljest oli see turg kui äriline ettevõtmine, teisest kena täiendus rahvamuusikute esinemisele.

Rahvamuusikute hindajad jagasid ohtralt esikohti

Võistumängimist juhtis Otepää rahvamuusik Merle Soonberg. «Teate, kui vahva, et kogu maja on muusikat täis! Siin on nii mõnus olla,» ütles kultuurikeskuse terrassile publiku ette ilmunud Soonberg enne esimese kollektiivi tutvustamist.

Esinesid rahvamuusikaorkester Elurõõm (juhendajad Mare Põld ja Heino Mähar) Põlvamaalt, ansamblid Pilistvere Pillimehed (Mait Reimann) ja Karksi Nuia Lustipill (Vello Ainsalu) Viljandimaalt ning lõõtsaansambel (Heino Tartes) Põlvamaalt, viiuli- ja kitarriduo Gajane ja Karen Viljandimaalt ning üksikesinejad-kanneldajad Ilmar Tiideberg ja Aku Raidsalu Valgamaalt.

Muusikuid hindasid rahvamuusikaspetsialistid Ahto Nurk ja Virve Lääne ning Otepää rahvamuusik Lille Tali. Virve Lääne tegi põhjaliku analüüsi iga etteaste kohta. Lõõtsaansambel, duo ja üksikmängijad said oma kategoorias esimese koha. Suuremad kollektiivid reastati kolmele auhinnalisele kohale: 1. rahvamuusikaorkester Elurõõm, 2. Lustipill, 3. Pilistvere Pillimehed.

«Väga huvitav oli venna ja õe keelpilliduo, kes esitas taani rahvamuusikat Põhjamaade muusikale omaste kaunistustega ja need tulid viiuldajal väga hästi välja,» kiitis Virve Lääne. Heino Tartese juhendamisel tegutsev neljaliikmeline lõõtspilliansambel teenis Läänelt head sõnad meisterlike detailide eest, kokkuvõttes nimetas ta kooslust väga suure energiaga atraktiivseks kollektiiviks, kes haarab kohe kuulaja kaasa.

Tähtsustati lipupäeva tähistamist koos ja suurelt

Enne suurt laulmist ja tantsimist paluti kõikide peol esinevate kollektiivide juhid Tehvandi kohvikusse vastuvõtule. Tseremooniat juhtis Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter.

Maavanem Margus Lepik pöördus tänusõnadega rahvakunsti esindajate ja peo ettevalmistajate poole. Ta avaldas heameelt, et on võimalik võõrustada külalisi selles suurepärases kohas – staadionil, millesse panustanud Eesti riik ja Euroopa.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol jagas oma rõõmu, et Otepääle nii tähtsat päeva, nagu seda on lipupäev, on võimalik tähistada koos nelja maakonnaga, rahvakultuur rikastab seda pidupäeva ning otepäälased saavad nautida kirikus koorilaulu ja staadionil rahvatantsu.

«Meile kõigile väga tähtsal sünnipäeval, lipupäeval, on meil väga palju külalisi, väga palju rõõmu, naudingut, ilu silmale ja kõrvale,» ütles Nigol.

Kohaliku võimu esindaja andis teada ka otepäälaste järgmise tegevuse sihi – jõuda kolme aastaga Eesti lipu 130. aastapäevaks nii kaugele, et praeguse liputoa asemel oleks lipumuuseum selle kõige laiemas tähenduses.

Kingituste vahetamisel andis Põlvamaa esindaja Valgamaa peo peaperenaisele, Valgamaa rahvakultuurijuhile Eha Mandelile üle heade mõtete kogumise anuma.

Kirikukontserdil köitis publikut vene rahvalaul

«Lõuna-Eesti peab hoidma ühte, ühiste pidudega suurendame oma ühtekuuluvustunnet,» ütles maavanem Margus Lepik kirikukontserdil. «Eesti rahvas on igal ajal laulja rahvas, laulnud rõõmus, laulnud kurbuses,» tuletas vallavanem Andres Visnapuu Otepääga seotud Jakob Hurda mõtteid meelde.

Kava juhtis Otepääl elav näitleja Veikko Täär. Kuna Võrus oli sel päeval oma maakonna laulu- ja tantsupidu, millega tähistati 130 aasta möödumist esimesest laulupeost, Võrumaa lauljad Otepää peol ei osalenud. Põlva- ja Viljandimaad esindas kumbagi oma koondkoor, kes laulis koduteemalisi laule.

Kahe suure külaliskollektiivi vahel esindas Valgamaad Valga laulu- ja tantsuansambli Oduvantšiki koor, kes laulis lüürilisi vene rahvalaule vene keeles. Kui keegi arvab, et see oli ämbrisseastumine, siis ta eksib rängalt – neid võeti väga hästi vastu. Nii mõnigi ümises saalis vaikselt kaasagi. «Me ju teame neid laule kooliajast,» ütles üks naine oma naabrile pärast «Ketrajat».

Pärast Põlvamaa etteastet hõiskas Täär üle kiriku, et pidu jätkub tantsupeoga, aga sinna tuleb jõuda rõõmsas rongikäigus.

Rongkäiguga tantsupeole

«Rongkäik on toonud lauljad ja tantsijad Tehvandi suurele staadionile, mis esmakordselt võtab vastu nõnda suurt lauljate ja tantsijate väge,» küttis Tääri uljas hääl piduliste meeled nii üles, et sellele järgnes aplaus. «Ja väge on meis palju ja kohe hakkame koos nautima seda tantsuväge, mis on meid koos lauluga toonud rasketest aegadest läbi tänasesse päeva ja kindlasti tantsime ennast ka meeldivasse tulevikku,» lubas päevajuht.

«Usun, et isetegemise tahtmise soov ongi see, mis viib elu edasi. See, kes tantsib ja laulab, on terve ja tal on vaim sees sõltumata vanusest. Kui memmed-taadid tantsivad, on järeltuleval põlvkonnal kerge järgi teha,» sõnas vallavanem Andres Visnapuu.

Pidu algas kõigi maakondade ühise «Sünnipäevavalsiga», millele järgnesid Põlva-, Võru-, Viljandi- ja Valgamaa tantsukava, vahepeal mängisid koos kõikide maakondade rahvamuusikud. Kõige rohkem esinejaid oli Viljandimaalt – üle kolmesaja.

Valgamaa kava vedasid Ene Vilipuu ja Valdeko Kalamees. «Mu isamaa armas,» helistas Vilipuu oma kõlavat häält üle staadioni ilma saateta ja tantsijate kolonnid liikusid oma kohtadele. Siis laotasid Vilipuu ja Kalamees teki murule ja seadsid end seal sisse, et tantsude vahel rahvatarkust jagada.

Tantsijad olid Alalt, Hummulist, Lüllemäelt, Otepäält, Paluperast, Pukast, Riidajast, Tsirguliinast, Tõrvast ja Valgast. Kõigil olid memmede rühmad, vaid Oduvantšikutes tantsivad ka mehed.

Pidu lõppes ühistantsudega «Isamaa hiilgava pinnalla» ning «Oige ja vasemba». Järgmise peo korraldab Põlvamaa.