Teisipäevaõhtuse ETV saate «Meie Euroopas» teises loos külastas Maire Aunaste Poolas elavat Edgar Rajangut, kes kaupleb elektrialajaamadega.
«Meie Euroopas»: Edgari edu Poolas tagas omapära ja keelteoskus
Edgar sattus Poolasse tänu Iirimaal kohatud armastusele ning nüüd on ta seal elanud üle kümne aasta.
Ehkki poola keele kirjapilt ja rääkimine on Edgari sõnul keeruline, õpetas elu talle selle selgeks poole aastaga.
Ta õppis paar aastat EPAs, kuid lõpetas kõrgkooli Poolas firmajuhtimise ja raamatupidamise erialal.
Kõige esimeseks tööotsaks Poolas oli ehitusel telliskivide kandmine. Mõne aja pärast leidis ta koha korraliku firma ekspordiosakonda ja nii sai tema karjääriedu alguse. Selle aasta alguses otsustas Edgar oma firma asutada. Firma tegeleb alajaamade, kaablite ja muu sinna juurde kuuluva kauplemisega.
Edgari sõnul pole ta kunagi kaua tööta olnud, sest isiklik omapära ja keelteoskus on tal alati aidanud uue töökoha ilma probleemideta leida.
Edgar elas naisega pikka aega ämma korteris, kuid nüüd on neil valmis uus maja. Maja pole sugugi lihtne ehitada, töötajatel tuleb alati pingsalt silma peal hoida.
Poola ja Eesti elatustase on Edgari hinnangul üsna sarnased.
Kui Edgari poeg Viktor üheaastaseks sai, asetati tema ette Poola kombe kohaselt neli eset - raamat, rahakopikas, palvehelmed ja viinapits. Pigem naljaga võetava traditsiooni kohaselt pidavat lapse valik tulevikku ennustama. Viktor haaras palvehelmed.
Edgar rääkis, et hakkas vabast tahtest katoliiklaseks. Poolas mängib usk üsna suurt rolli, väikesed lapsed ristitakse ning koolides on usutunnid. Suuremaks saades valib inimene ise, kas jääb aktiivseks või pasiivseks usklikuks.
Pojaga Edgar eriti eesti keeles ei räägi, kuid mõned sõnad ikka.
Ta igatseb siinset merd, inimesi, perekonda ja keelt, kuid ei plaani Poolast ära tulla. Ta tunneb ennast seal lihtsalt niivõrd hästi.