/nginx/o/2016/01/29/4950793t1he989.jpg)
/nginx/o/2011/06/02/609268t1h87dc.jpg)
Viljandi spordihoones avatud rändnäitus «Hüvasti Charlie! 20 aastat kommunismi kokkuvarisemisest Euroopas» vaatleb Eesti taasiseseisvumist kõrvuti revolutsioonidega Ida-Euroopa riikides, püüdes asetada Balti riigid selgemini Euroopa ajalookaardile.
Charlie jätab hüvasti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse nimi on laenatud Berliini müüri kuulsaimalt piiripunktilt Charlielt, mis on külma sõja ja totalitaarsete režiimide sümboliga.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohusetäitja Paavo Palk rääkis, et paarikümne aasta tagusest ajast on meil nii häid kui halbu mälestusi, kuid poliitilisel tasandil oli tegemist ikkagi okupatsiooniajaga, kus eestlaste püsimajäämine oli ohus. «Mul on väga hea meel selle üle, et Euroopa Liidus on üheselt võetud seisukoht, et stalinism ja kommunism tuleb hukka mõista,» lausus ta.
Kaks aastakümmet tagasi lahutas demokraatlikku Lääne-Euroopat ja kommunistlikku Ida-Euroopat raudne eesriie — läbitungimatud riigipiirid ning kahe ideoloogia vaheline kuristik.
Külma sõja eraldusjooni sümboliseeris Berliini müür ühes piirikontrollpunktidega, millest tuntuim oli Charlie. Tollal ennustasid vähesed Euroopale ühist tulevikku.
Järsku varises see külmas sõjas kangestunud maailmakord kokku. Berliini müür langes ning muutus kommunistlike diktatuuride võrdkujust uue, lootusrikkama ajastu saabumise sümboliks. Hüvasti jäeti nii müüri kui Charlie-nimelise kontrollpunktiga.
«Kui üheksakümnendatel oli Euroopas kõvasti tegemist, selgitamaks, et kommunism oli sama ohtlik kui natsism, siis praegu on olukord teine,» sõnas Palk.
Ajaloosündmuste vahetumaks mõistmiseks räägivad kaasa aastate 1987—1991 murrangutes tähtsat rolli mänginud isikud, kelle lugude abil seotakse mitmetahuliseks tervikuks kommunistliku utoopia lammutamine nii poliitikas, kultuuris kui igapäevaelus.
«Materjal pandi kokku spetsiaalselt selle näituse jaoks ning see ei keskendu
ainult Eestile,» ütles projektijuht Herke Vaarmann vastuseks küsimusele, kui palju eksponeeritavast pärineb ajaloomuuseumi kogudest. «Eesmärk ongi näidata Eestit koos teistega. Kommunism lagunes korraga mitmes riigis ning tahame seda teadvustada eelkõige nooremale generatsioonile.»
Ajaloomuuseumi arendusdirektor Inge Laurik-Teder ütles, et näituse sihtrühm ongi kooliõpilased. «Nad peaksid aru saama, et meie riik pole eriti pika ajalooga.»
Rändnäitus avati mullu 22. veebruaril Tallinnas ning see on rännanud ümber Eesti, peatudes kümnes linnas. Viljandis on näitus avatud 19. juunini.