/nginx/o/2011/01/30/507086t1h1662.jpg)
1. juunil alustas Eestis tööd internetipolitsei. Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo juhataja Harrys Puusepp ütles, et veebikonstaabel on avalik, oma nime ja näoga politseinik.
Politsei: veebikonstaabel ei tegele jälitustegevusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo juhataja Harrys Puusepp ütles Postimees.ee-le, et veebikonstaabli loomise üheks põhjuseks on teha politseiga suhtlemine lihtsamaks. «Kuna politsei peab olema seal, kus on inimesed ning paljud veedavad aega suhtlusvõrgustikes, kus vajatakse samuti politsei abi.»
Veebipolitsei alustas «patrullimist» Facebookis, Rate'is ning portaalis lapsemure.ee. «Tegemist pole kindlasti lõpliku nimekirjaga.»
Internetipolitsei ei hakka jälgima elektronkirjade vahetust. «Veebikonstaabel on avalik, oma nime ja näoga politseinik, kes ei tegele jälitustegevusega. Igaüks meist võib lugeda e-maile, neid, mis on Sulle saadetud.»
Puusepp ütles, et mida rohkem inimesed internetis aega veedavad, seda rohkem pannakse internetikeskkonnas kuritegusid toime. «Tegemist võib olla identiteedivargusega, pangakaardi pettusega, ähvardamisega, aga näiteks ka küberkiusamise või seksuaalse ahistamisega. Tihtilugu võib öelda ka seda, et kurjategijad on kohanenud keskkonnaga ning sisuliselt on tegemist samade vanade kuritegudega, ainult keskkond on uus.»
Veebikonstaabel vägisi sõbraks ei trügi. Puusepp ütles, et kui internetipolitsei soovib sõbraks saada, siis ei tähenda see kindlasti seda, et sa oled jälgimise alla võetud. «Tegemist ei ole kuidagi jälitustegevuse või mingi tohutu jälgimisega.»
«Soomes on projekt väga edukas olnud ning soomlased on kindlasti siin ka Eesti politseile eeskujuks,» sõnas politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo juhataja.