Ida-Virumaa on kahtlemata üks kõige kiiremini arenevaid turismipiirkondi Eestis, jättes oma mitmekesisusega selja taha paljud teised paigad võluval Maarjamaal. Paljudele eestlastele on see aga alles tundmatu kant, mistõttu väärivad Ida-Virumaa erilisemad paigad lähemat tutvustust.
Ida-Virumaa pakub avastamiseks ootamatult kauneid paiku (2)
Ida-Virumaale suvist kogueperereisi planeerides, ei eksi te kindlasti. Tegin selle läbi eelmisel aastal peamiselt ratastel oma kaheksa-aastase tütrega ja vaimustav elamus on lapsel meelel ja keelel senini. Kuid kuidas valida marsruute? Söandan soovitada kaht eri viisi: metsikumat või tsiviliseeritumat. Alustame esimesest.
Metsikud seiklused saab tehtud kolme päeva ja ratastega
Kui võtta kaasa telk ja rattad, tasuks arvestada, et päevane väntamismaa ei kujuneks liiga kurnavaks. Seetõttu soovitan kohe valida ühe neljast piirkonnast: Peispi-Kauksi-Vasknarva, Narva-Narva-Jõesuu-Sillamäe, Kiviõli-Aidu-Kohtla-Nõmme või Saka-Ontika-Toila kandi.
Minu mullune seiklustrass oli Narva-Narva-Jõesuu-Sillamäe suunal. Lummavad on Narva jõgi, 12 kilomeetri pikkuni Narva-Jõesuu liivarand, Narva tuttuus promenaad, Kreenholm ja Sillamäe stalinistlikus ilus õitsev promenaad ja rand.
Kaks-kolm päeva ongi just paras aeg selle kõige nautimiseks.
Peipsi ääres saab samuti ennekõike sisse hingata männimetsa aroome, katsuda kõrgeid laineid ja nautida 30-kilomeetrist liivaranda koos osakesega vanavene kultuurist. Kolm päeva ratastel on selleks ideaalne ja piisav.
Telk tasub püsti panna näiteks Kauksis või kus-iganes rannas. Kui jääb energiat, võib ka võtta suuna sisemaale Iisaku peale, kus asub ligi 30 meetri kõrgune uus vaatetorn, näeb kogu piirkonna ilu ilma drooni selga ronimata.
Kiviõli-Kohtla-Nõmme-Aidu on selgelt suurim ja magusaim amps, sest nii kõrgeid mägesid, Eesti vingeimat seiklusparki koos 600 meetri trosslaskumisega ja meeletult ilusaid kuni 11 meetri sügavusi kilomeetritepikkuseid veekanaleid ei leia mujal ei Eestis ega naabermaadestki.
Lisaks veel maa-alused kaevandused Kohtla-Nõmmel koos kaevurisupiga. Siia soovitan planeerida julgelt neli päeva. Telkida on parim just saja meetri kõrgusel Kiviõli seiklusmäe jalamil või siis Aidu «Veneetsias» otse sõudekanali kaldal.
Neljas metsiku seikluse kant on põhjarannik, Eesti pikim, uhkeim ja ürgset ajalugu täis pankrannik. Kui valite selle piirkonna, siis ärge unustage ka sisse vaadata Saka Mõisa ning Purtse kindlusesse ning teha tutvust Eesti ühe rikkalikuma ohvrikivide leiupaigaga.
Saka mõisakompleks asub otse Põhja-Eesti Pankranniku serval, kus Balti klint saavutab oma suurima kõrgusena 55 meetrit üle merepinna.
See Ölandi saartelt Laadoga järveni ulatuva klindi imelühike tükike, mis jääb Ida- Virumaa piiridesse, sisaldab mitmeid matkaradu ning hulgaliselt vaatemängulisi jugasid nagu näiteks Valaste ja Karjaoru.
Ranniku ääres kasvab aga tihe ja lopsakas ürgne alusmets ning kõik see on kaitseala. Tõsi, Valaste ja teised väiksemad joad on suvel küll veevaesed, kuid ka ilma veeta on nad tegelikult muljetavaldavad.
Igat sorti maagiat on see piirkond eriliselt täis juba aastatuhandeid. Kui jõuate välja Toilasse, kuhu kaunisse Pühajõe ürgorgu rajas Venemaa 19. sajandi jõukamaid kaubandusmagnaate Grigori Jelissejev pargi ja suurejoonelise lossi, saate ka ise aru, miks on just see koht olnud sobilikuks suveresindetsiks isegi president Konstantin Pätsile. Kahe-kolme päeva jaoks on siin taas ideaalne rattaretk, kus vändata pole suurt vajagi.
Tsiviliseeritud seiklused
Kui aga metsikult ei taha ning pigem on seiklusvahenditeks mugav auto ja hotellid-kämpingud, siis soovitan mittevähem eredaid seiklusi valida Ida-Virumaa turismiportaalist, kuhu just seda suve ja peresid silmas pidades on oma eripakkumised reastanud kümned Ida-Virumaa ettevõtted. Need on vägagi inspireerivad ja ei murra konti ning sealt võib leida ligi 20 reisisoovitust absoluutselt igale maitsele.
Millised Eesti rekordid on Ida-Virumaa käes?
Eesti pikim liivarand Peipsi ääres 30 kilomeetrit
Eesti pikim liivane supelrand Narva-Jõesuus 12 kilomeetrit
Eesti kõrgeim tehismägi, 100 meetrit Kiviõlis
Eesti pikim trosslaskumine 600 meetrit Kiviõlis
Eesti suurim (lahtine ja loodusesse kasvanud karjäär) Aidus, 34 ruutkilomeetrit.
Eesti pikim veekanal Aidus.
Eesti suurim järvestik Kurtnas, 42 järve.
Eesti kõrgeim juga Valastel, 30 meetrit.