/nginx/o/2007/10/22/6930t1he93d.jpg)
Arheoloogide sõnul võis 3000 aasta tagune vaarao Tutanhamoni ootamatu surma mõistatus saada lahenduse.
Arheoloogid: Tutanhamon suri jahiõnnetuse tagajärjel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate arvates võis Vana-Egiptuse lapsvaarao kukkuda jahilkäigu ajal kiiresti liikunud kaherattalisest kaarikust maha ja selle tagajärjel surra, kirjutab The Independent.
Spekulatsioonid Tutanhamoni surma ümber on keerelnud alates tema haua avastamisest 1922. aastal briti arheoloogi Howard Carteri poolt.
1968. aastal tehtud röntgen näitas vaaraol peavigastust ja siis arvati, et ta võis surra pähe antud löögi tagajärjel.
Hiljuti tänapäevase läbivalgustamisaparaadiga tehtud uurimused aga näitasid vaaraol ka ühe jalaluu murdu ülevalpool põlve. See võis tekitada Tutanhamonile surmava veremürgituse.
Arheoloogid täpsustasid, et jalaluumurd võis tekkida sõitvast asjast mahakukkumisel ning arvatavasti oli see jahikaarik, millega vaarao jahil oli.
Vana-Egiptuse ekspertide sõnul võis ammune mõistatus nüüd saada lahenduse.
«Tutanhamonit ei tapetud, vaid ta sattus jahti pidades õnnetusse. Kiiresti sõitnud kaarikust maha kukkumise tagajärjel tekkis noorel vaaraol jalaluumurd, mille tagajärjeks oli veremürgitus, mis viis kiire surmani,» sõnas Egiptuse antiiginõukogu juht Zahi Hawass.
Kui varasemal ajal oletati, et jumala staatuses lapsvaarao ei tegelenud millegi ohtlikuga, siis Kairo muuseumis olevate Tutanhamoni sõidu- ja jahiriistade lähem uurimine näitas, et neid on kasutatud igapäevaelus.
«Tutanhamonile hauda kaasa pandud vibusid ja nooli oli üsna palju kasutatud. Ja kaarikud ei olnud lõbusõidu ega sõjakäigu jaoks, vaid jahil käimiseks,» lisas Kairo muuseumi uurija Nadia Lokma.
Lokma jätkas, et ka Tutanhamonile hauapanustena kaasa pandud rõivad viitavad sellele, et neid on kasutatud jahil käimiseks.
«Hauas oli ka spetsiaalne keha kaitsev korsett, mis oli mõeldud eelkõige siseorganite kaitseks kiiresti sõitva kaariku ümberminemise korral. See kaitsevahend viitab sellele, et Tutanhamon juhtis jahilkäimise kaarikut ise,» nentis Lokma.
Arheoloogide sõnul tõendab jahiõnnetust ka Tutanhamoni muumia kaela ümber olnud taimepärg.
«See pärg oli tehtud taimedest, mis Vanas-Egiptuses õitsesid märtsis-aprillis. Just see pärg annab vaarao võimaliku matuseaja,» lisasid arheoloogid.
Nad jätkasid, et pärjas olnud taimi saadi korjata märtsi keskelt kuni aprilli lõpuni ja keerukas mumifitseerimisprotsess kestis 70 päeva.
«See annab alust arvata, et Tutanhamon suri siis kas detsembris või jaanuaris. See aeg langeb kokku Vana-Egiptuse talvise jahihooajaga,» selgitasid uurijad.
Uurijate arvates ei elanud noor vaarao vati sees, vaid eelistas ohtlikku elu.
«Vana-Egiptuse kaherattaliste kaarikute kiirus võis ulatuda kuni 40 kilomeetrini tunnis. Sellelt kiiruselt kaariku pealt maha kukkumine saigi Tutanhamonile saatuslikuks,» võtsid arheoloogid uurimise kokku.
Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18.dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Suri umbes 18-aastasena oma 9. valitsusaastal.
Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui inglane Howard Carter leidis tema haua Kuningate orust. Hauast leitud esemed on tänapäeval peamiselt Kairo ja Luxori muuseumites.