/nginx/o/2011/05/31/605124t1h894e.jpg)
USA Browni ülikooli uuring näitas, et Gröönimaa kliima järsk jahenemine 12. sajandil võis põhjustada seal elanud viikingite lahkumise.
«Väike jääaeg» põhjustas viikingite lahkumise Gröönimaalt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased panid pildi 12. sajandil Gröönimaal valitsenud kliimast kokku uurides endise järve ladestuskihte, millest vanimad pärinevad 5600 aasta tagant, kirjutab Yahoo News.
«Kliima muutumine mängis viikingite kadumisel Gröönimaalt tähtsat rolli. Keskmine temperatuur langes alates 1100. aastast järgneva 80 aasta jooksul neli kraadi,» selgitasid teadlased.
Varasem kliima oli pehmem ja soojem, kliima jahenedes oli teravilja ja kariloomade kasvatamine keerulisem.
Teadlastel ei ole just palju kirjalikke või arheoloogilisi andmeid, miks viikingitest uusasunikud Gröönimaa lääneosas 14. sajandi keskel ja idaosas 15. sajandi alguses oma elukohad maha jätsid.
Teadlaste sõnul ei saa välja jätta ka oletusi, et viikingitel tekkis põliselanike inuiitidega konflikt, majanduslikud probleemid ning looduskatastroofid nagu vulkaanipursked.
Keskajal tekkinud niinimetatud väike jääaeg kahandas taimekasvuks sobivat aega ning merejää takistas Gröönimaal elavaid viikingite ühenduse pidamist Taani ja Norraga.
Viikingid anastasid 879 - 920 Iirimaa, sellest sai baas Gröönimaa koloniseerimiseks.
986. aastal koloniseeris esimesena Gröönimaa edelaosa Norras sündinud Eirik Thorvaldsson, keda oma kodumaal tunti Erik Punase nime all.
«Viikingeid ootasid siis Gröönimaal ees pikad soojad suved, mis lubasid sealsed talud õitsvale järjele viia. Kuid siis äkki saabus muutus, suved muutusid lühemaks ja jahedamaks. Heina- ja viljasaak jäi neist tingimustes aina kesisemaks,» selgitasid uurijad.
Võrdluseks uuriti kliimamuutusi eelajaloolistel aegadel, kui Gröönimaal oli Saqqaqi kultuur, mis eksisteeris 4500 – 2800 aastat tagasi. Ka selle kultuuri esindajad pidid üle elama nii soojemaid kui jahedamaid perioode.
Teadlaste sõnul on 21. sajandi kliimamuutus tingitud inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest- Soojenemise tagajärjel on hakanud Gröönimaa igijää sulama, see omakorda võib kaasa tuua maailmamere taseme tõusu.