Arheoloogid leidsid juutide vanima kirjutise

Yossi Garfinkel näitab juutide vanimat kirjutist Foto: AP / Scanpix

Iisraeli arheoloogid leidsid  Jeruusalemmast 20 kilomeetri kaugusel Khirbet Qeiyafas  tehtud väljakaevamistel keraamikakilde, mille hulgas oli ka väidetavalt vanim juutide kirjutis.

Teadlaste hinnangul pärineb see viie rea pikkune kirjutis 3000 aasta tagusest ajast, kirjutab BBC.

«See kirjutis on 1000 aastat vanem kui Surnumere kirjarullid,» selgitasid arheoloogid.

 

Teadlased lisasid, et täpsema daatumi määramiseks on vaja teha lisauuringuid.

Keraamikakillul on selgelt näha sõnad «kohtunik», «ori» ja «kuningas» ning tegusõnu. Kirjutatud on see semiidi keelte kaanani rühma kuuluvas varajases heebrea keeles.

Arheoloogide gruppi juhtinud Yosef Garfinkel kinnitas, et tegemist on muinasheebrea keelega, mida on mainitud Vanas Testamendis.

 

«Meie andmetel on selle puhul tegemist vanima juutide kirjutisega,» nentis Garfinkel.

Lisaks kirjutisele leiti Khirbet Qeiyafas veel mitmeid arheoloogilisest ja ajaloolisest vaatevinklist tähtsaid leide.

Keeleajalooliselt eristatakse heebrea keele kolme perioodi: muinasheebrea keel, keskheebrea keel ning uusheebrea keel, mis hõlmab ka praegu Iisraelis kõneldava ivriidi.

Heebrea keel on  juudi rahva keel selle muistsel iseseisvusajal. Vana heebrea keel on teada põhiliselt Vanast Testamendist.

Nimetus «heebrea keel» (לשון עברית, lašon ivrit) on tekkinud hiljem ning Tooras see ei esine. Keelt nimetatakse Jesaja raamatus 19:18 kaanani keeleks ning 2. Kuningate raamatus 18:26 juudi keeleks (judit), sest juba siis laiendati viimast nime kogu rahvale.

Uue Testamendi ajal nimetati tolleaegsete, igapäevase kõnekeelena aramea keelt tarvitavate juutide keelt heebrea keeleks. Juute samastati heebrealastega. Aramea keel oli ka Naatsareti Jeesuse emakeel.