Kliimasoojenemise tõttu tekkis Džomolungmale järv

Džomolungma Imja liustiku järv Foto: japanfocus.org

Teadlased hoiatasid, et maailma kõrgeima mäe Džomolungma ühe tuntuima liustiku sulamise tõttu on tekkinud järv, mis ohustab mäe jalamil olevaid külasid ning ka mägironijaid.

Imja liustik oli veel 1950. aastatel alles, kuid tänapäeval on selle kohal suur järv, edastab The Telegraph.

Liustiku sulamise taga on kliimasoojenemine.

Nepali mägede uurimiskeskuse teadlaste sõnul kasvab see liustikujärv natuke vähem kui 50 meetrit aastas. Kardetakse, et suurenev veekogus lõhub teda kinni hoidvad kivid ning vesi ujutab all olevad külad ja mägironimisteed üle.

Mäestikujärve tõttu elavad pidevas ohus 7500 inimest, kaasa arvatud Džomolungma baaslaagris olevad mägironijad.

Uuringus võrreldi fotosid, mis tegi 1956. aastal Šveitsi Džomolungma ekspeditsioon ja hiljuti tehtud fotosid. Esimestel fotodel ei olnud jälgegi järvest. Sel aastal tehtud fotodel on samas paigas aga järv.

«1950. aastate fotodel on vaid väikesed lombid. Kuid 1984. aastal on näha juba 0,4 ruutkilomeetri suurust järve,» selgitasid uurijad.

Teadlased soovitasid Nepali võimudel rajada hoiatus- ja kaitsesüsteem võimaliku üleujutuse puhuks.

Ühe selle uuringu autori Pradeep Mooli, kes on maailmas tunnustatud liustikeekspert, sõnul oli nende eesmärgiks teha kindlaks Džomolungmale tekkinud järved, mis võivad ohtlikud olla.

«Kui kliimamuutust ei oleks, liustikud ei sulaks. Liustike sulamise kiirenemist põhjustavad viimastel kümnenditel atmosfääris aset leidnud muutused. Tegemist on maalilise järvega, mis  on samas väga ohtlik,» lausus Mool.

Džomolungmal tehtud uurimisekspeditsioon oli teadlastele eluohtlik ning üks uurijatest hukkus teadusmaterjali kogumise ajal.