Video: 3D-büsti kohaselt ei olnud Julius Caesar just ilus mees

Julius Caesari 3D büst

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Hollandi antiigimuuseumi teadlased rekonstrueerisid Vana-Rooma konsuli, väejuhi ja diktaatori Julius Caesari pea kolmemõõtmelisena, võttes aluseks ta eluajal valminud kujud ja kujutised müntidel.

3D peakuju näitas, et ta pea oli asümmeetriline, sest laubaosas oli suur muhk, mis võis tekkida juba ta sündimisel, kui pea läbi sünnikanali liikus, teatab Daily Mail.

Julius Caesari 3D-büst

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Cesari büsti loomise idee taga on arheoloog Tom Buijtendorp, kelle raamat «Caesar Madalamaadel» ilmus sel kuul.

«Antiigimuuseumi kogus olevatel Julius Caesari kujudel on peas näha muhku. Arst, kellega me kuju tegemise eel konsulteerisime, sõnas, et tegemist on koljudeformatsiooniga, mis võis tekkida sündides, kuna ema sünnikanal oli kitsas ning sünnitus aeglane ja raske,» lausus Buijtendorp.

Juius Caesari üks büstidest

FOTO: akg-images / akg-images/Scanpix

Arheoloog lisas, et Rooma impeeriumis valmistati riigi- ja sõjajuhtide kujud tavaliselt neid ilustamata, näidates inimesi sellistena, nagu nad olid.

Julius Caesari kuju

FOTO: Personalities / ©2003 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Caesari büsti valmistas arheoloogist antropoloog Maja d’ Hollosy, kes on büstide ekspert. Esmalt joonistas ta kolmemõõtmelise arvutijoonistuse, võttes eelkõige aluseks Hollandis Leidenis ja Itaalias Torinos asuva Caesari büsti.

Vana-Rooma kunagisest linnast Tusculumist leitud Julius Caesari büst

FOTO: wikipedia.org

D’Hollosy sõnul leiti Torino arheoloogiamuuseumis olev Caesari marmorbüst Roomast lõunasse jäävast iidsest Tusculumist. Nimetatud büst oli mõnevõrra kannatada saanud, kuid põhijoontes oli nägu alles.

«3D-kuju ja veel mitme teise kuju kohaselt ei olnud Caesar ilus mees. Ta silmad asetsesid liiga üksteise lähedal ja pea oli pirnikujuline. Tusculumi büst on oletatavalt kõige autentsem kujutis temast. Ta pea laubaosas on muhk, mis muutis ta pea ebasümmeetriliseks,» teatas büstitegija.

Möödunud aastal teatasid Hollandi arheoloogid eesotsas Buijtendorpiga, et Julius Caesar jõudis oma vallutusretkedel tänapäeva Hollandi aladele, kus ta pidas lahinguid germaani hõimudega. Üks lahingukoht on nüüdisaja Brabandi provintsis Kesselis, kus toimus lahing 55. aastal eKr. Selles lahingus hukkus umbes 150 000 meest, naist ja last, kellest enamik olid germaanlased.

Viimase 30 aasta jooksul on kunagisest lahingukohast leitud inimskelette, nooleotsi, mõõku ja kaitsekiivreid, kuid seni ei seostatud seda paika Julius Caesariga.

Julius Caesari büst

FOTO: akg-images / akg-images/Scanpix

Amsterdami ülikooli süsinik- ja geokeemiline uuring näitas, et leitud esemed pärinevad esimesest sajandist eKr.

«Millegipärast on osa relvi kas nende omanike või kellegi teise poolt meelega kokku painutatud. Võimalik, et see oli kas võidu või kaotusega seotud rituaal,» selgitasid arheoloogid.

Nad jätkasid, et osa Kesseli lahingus hukkunutest olid naised ja lapsed, kes samuti võisid roomlaste vastu võidelda. Uuringu kohaselt oli hukkunute seas ka roomlasi, sellele viitavad keemilised jäljed hammastel.

Julius Caesar kirjeldab oma teoses «De Bello Gallico» («Märkmeid Gallia sõjast»), kuidas ta hävitas 55. aasta eKr kevadel kaheksa leegioni ja ratsaväe abil kaks germaani hõimu.   

Caesar rõhutab oma ülestähendustes, et ta ei halastanud isegi naistele ja lastele, tehes puhta töö. Tema arvates kaotas elu üle 400 000 inimese, kuid ajaloolaste arvates on see liialdus, kuna lahingu toimumise ajal ei elanud nimetatud piirkonnas nii palju inimesi.

Julius Caesari büst

FOTO: Mimmo Frassineti/AGF/SIPA / Mimmo Frassineti/AGF/SIPA/Scanpix

Pigem hukkus Caesari ja ta sõjameeste käe läbi 150 000 – 200 000 inimest.

Ajaloolaste sõnul seostatakse Caesari sünniga keisrilõiget, kuid see ei vasta tõele. Caesari ema Aurelia tõi oma poja 13. juulil 100 eKr ilmale ilma keisrilõiketa.

Rooma impeeriumis kasutati keisrilõiget siis, kui ema sünnitusel suri ja lapse elu oli vaja päästa.

Caesari esimene naine Cornelia suri 69. aastal eKr, olles sünnitamas poega. Arvatakse, et poeg oleks jäänud elama, kui naisele oleks tehtud keisrilõige.

Julius Caesari esimese naise Cornelia kujutis mündijoonistusel

FOTO: wikipedia.org

Plinus Vanema teatel sai Julius Caesar endale nime sugulase järgi, kes sündis keisrilõike abil, kuid ajaloolased ei ole selle kohta rohkem ülestähendusi leidnud ning seega on see väide kaheldav.

Julius Casear oli kolm korda abielus. Ta teine naine oli Pompeia, kellega ta oli abielus 68 – 63 eKr ja kolmas oli Calpurnia, kellega oli abielus 59 – 44 eKr. Vana-Egiptuse kuninganna Kleopatra oli ta armuke.

Caesaril oli kolm last Augustus, Caesarion ja Julia Caesaris.

Julius Caesar moodustas 60 eKr koos Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega esimese triumviraadi. 59 eKr valiti ta konsuliks.

Julius Caesari kujutis mündil

FOTO: akg-images / akg-images/Scanpix

Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. 

Julius Caesari büst

FOTO: akg / Bible Land Pictures / akg / Bible Land Pictures/Scanpix

Kodusõda lõppes 45. aastal eKr Caesari võiduga. Rahulolematud senaatorid eesotsas Marcus Junius Brutus nooremaga mõrvasid Caesari 15. märtsil 44 eKr, pussitades teda 23 korda.

Marcus Junius Brutus noorema büst

FOTO: wikipedia.org

Legendi kohaselt oli selgeltnägija Caesari hoiatanud, et märtsi-iidide ajal võidakse ta tappa, kuid ta eiras seda hoiatust ja läks nimetatud päeval ikka senatisse.

Väidetavalt hüüdis raskelt vigastatud Caesar enne surma oma sõbrale Brutusele: «Et tu, Brute?» (e.k ka sina, Brutus?).

Tagasi üles