Millist elu elavad kunstnikud? Uudishimulikel haruldane võimalus telgitagustesse piiluda

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
RAOUL KURVITZ JA KRISTI KONGI "ANDROGÜÜNSED MEELEMASINAD". 2013.
RAOUL KURVITZ JA KRISTI KONGI "ANDROGÜÜNSED MEELEMASINAD". 2013. Foto: LIIS TREIMANN / PM/SCANPIX BALTICS

Kunstnikud avavad uksed oma ateljeedesse, et lubada külalistel heita intiimne pilk loometöö hälli. 

Laupäeval, 30. juunil kell 12-15 on huvilised kutsutud Eesti Kunstnike Liidu majadesse avatud uste päevale. Tutvuda saab 10 kunstniku ateljee, loomingu, töö-ja igapäevaeluga. Koos tudengite ja tekstiilikunstnik Kersti Villandiga korraldab Marju Bormeister kõigile huvilistele väikese monotüüpia ja siidimaali töötoa. 

Üritust korraldab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 13. Balti triennaali näituse «Unusta tont» avanädalavahetuse raames. Uksed avavad mitmed nimekad kunstnikud: Marju Bormeister, Sirja-Liisa Eelma, Kai Kaljo, Raivo Kelomees, Tiiu Kirsipuu, Kristi Kongi, Tarrvi Laarmann, Tõnis Saadoja, Liina Siib, Mare Vint. 

Ateljeede külastamine toimub tuuridena:

Kell 12:00 Tuur I (eesti keeles)
Kell 13:00 Tuur II (inglise keeles)
Kell 14:00 Tuur III (eesti keeles)

Ühe grupi suurus on 15 inimest ning tuleb läbida mitmeid korruseid treppidel. Ürituselt osa võtmiseks on vajalik eelregistreerimine: avatudateljeed@cca.ee või helistada +372 53947169. Liitu üritusega SIIN.

MARJU BORMEISTER

Marju Bormeister (1945) on kunstnike järeltulijana elanud pool elust Tallinna Kunstihoones, sattudes varakult tärpentiini-lõhnalisse värvide maailma. Varasemalt on ta tegelenud ka heategevuslike kunstiprojektidega, näiteks korraldanud kunstioksjoni Maarja küla toetuseks. 

SIRJA-LIISA EELMA

Sirja-Liisa Eelma (1973) on maalikunstnik, kes on esinenud näitustel nii Eestis kui välismaal. Oma viimastes projektides on kunstnik tegelenud ideega visuaalsest tühjusest maalikunsti keele ja vormi kaudu. 2016. aastal tunnustati Sirja-Liisa Eelma loomingut Konrad Mäe preemiaga.

KAI KALJO

Kai Kaljo (1959) on lõpetanud kunstiakadeemias maali eriala, kuid laiemalt on ta tuntuks saanud installatsiooni- ja videokunstnikuna. Kai Kaljo tähelend ja rahvusvaheline tuntus sai alguse videotööga «Luuser» (1997), mis räägib eneseirooniliselt ja sotsiaalkriitiliselt kunstniku autsaideri positsioonist. 

RAIVO KELOMEES

Raivo Kelomees (1960) on kunstnik, kriitik ja kultuuriteadlane ning üks uue meedia kunsti pioneere Eestis. Ta on õppinud psühholoogiat, kunstiajalugu ja disaini Tartu Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Kunstnikuna on ta osalenud mitmetel rahvusvahelistel video- ja elektroonikakunsti festivalidel. 

TIIU KIRSIPUU

Tiiu Kirsipuu (1957) on skulptor, kelle loomingu hulgas on humoorikaid inimfiguure, looduspilte, monumentaalseid ja abstraktseid teoseid. Kirsipuu on loonud mitmed tuntud avaliku ruumi skulptuurid, millest ehk nimekaim on Oscar Wilde’i ja Eduard Vilde skulptuur Tartus. 

KRISTI KONGI

Kristi Kongi (1985) on maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Eelmisel aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mäe preemiaga, samuti on Kongi olnud Köler Prize’i nominent (2016) ja Sadolini preemia laureaat (2013). 

TARRVI LAAMANN

Tarrvi Laamann (1973) on üks väheseid eesti puulõikevirtuoose, kelle mitmevärvitrükis lehed köidavad oma elurõõmsa reggae-kultuurile viitava kujundlikkusega. Ühtlasi on ta Eestis aastaid tuntud reggae-muusika entusiasti, reggae-ürituste korraldajana  ja DJ-na.

TÕNIS SAADOJA

Tõnis Saadoja (1980) on maalikunstnik, kes enamasti töötab fotorealistlikus stiilis. Tema maaliseeriaid läbib huvi kohatunde ja linnamaastike, kuid samuti mälestuste ja isiklike ajalugude vastu. Saadoja loomingut hinnati 2015. aastal Konrad Mäe preemiaga. Muuhulgas on ta teater NO99 laemaali autor. 

LIINA SIIB

Liina Siib (1963) on kunstnik, kelle tööde aines ulatub naiselikkusest, sotsiaalsest ruumist igapäevaste praktikate, töö- ja jõudeelu mustrite uurimiseni. 2011. aastal esindas ta Eestit Veneetsia biennaalil projektiga «Naine võtab vähe ruumi». Alates 2015. aastast on Liina Siib Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna professor. 

MARE VINT

Mare Vint (1942) on graafikaklassik, kes tuli kunstiväljale legendaarsete 1960ndate kunstiuuenduste valguses. Oma loomingus kujutab Vint enamasti «ideaalmaastikku», püüdes tabada looduse ja inimkätega loodu kooskõla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles