:format(webp)/nginx/o/2018/06/23/7918475t1h557c.jpg)
Jaanipäev meelitab pidutsema tuhandeid inimesi erinevatele üritustele looduskaunites paikades. Liigse alkoholipruukimise käigus võib vahel kaduda krtiitiline meel. Peomöllule ohtlikult lähedal hukkus seni kindlalt teada olemata põhjustel väike metskitsetall.
Eesti Loomakaitse Liit jagas sotsiaalmeedias südametunnistusele koputavat lugu, kuidas postitaja väitel inimeste ja korraldajate hoolimatus looduse normaalset elukäiku niivõrd palju segas, et ohvriks langes väike metskitsepoeg.
«Saime kõne täna veidi ennelõunat, et Pühajärve jaanitule laagriplatsi kõrval on pisike kitsetall külili ja karjub kõrvulukustavalt ja pidevalt eilsest saadik. Jalgu alla ei võta. Selge oli see, et ema selle tallekese juurde enam tulla ei julge, sest inimesed on vallutanud kõik ümbritsevad rajad ja aega oodata enam pole. Kristi sõitis kohe sinna ja oli näha, et olukord on hull. Kitseke kiiresti autosse, kuid kahjuks ei jõudnud kaugemale kui Otepää apteek. Selle parklas tegi talleke viimase hingetõmbe. Kui pisike loomalaps on paar päeva ilma emata, vedelikupuuduses, näljas ja alajahtunud, saab ainult ime ta päästa. Sel korral seda imet ei juhtunud,» kirjeldab Eesti Loomakaitse Liit toimunud kahetsusväärset juhtumit.
Loomale üks appi tõtanud noortest, Janek (24) kirjeldab olukorda: «Helistasin algul numbrile 1313 ning sellelt numbrilt saadeti meile «appi» purjus jahimehed, kes soovisid looma kaugemale metsa viia suurest melust eemale, et ema talle järgi tuleks. Kaitsesime looma seni nende eest kuni Eesti loomakaitseliidust inimene kohale tuli. Ilmselgelt oli näha, et loom vajab teistsugust abi ning on täbaras seisus ja Eesti Loomakaitsest naine oli ainus, kes üldse proovis midagi looma heaks teha.
Siinkohal kutsun kõiki üles mitte helistama numbrile 1313 ning proovida saada kontakti Eesti Loomakaitseliiduga. Sealt paluti loom rahule jätta ning mitte enam helistada.
Tänan südamest naist, kes appi tuli ning looma elu päästa üritas. Samuti tunneme sama valu, mis tema meile tagasi helistades tundis, kui uudised ei olnud head.»
Janek (24) ja Diana (20) kinnitavad mõlemad kui ühest suust, et süüdi pole mitte korraldajad, vaid inimeste ignorantsus: «Me ei tulnud ise ka selle peale, et anda juhtunust korraldajatele teada, kuna olime ka päris äksi täis. Pigem on süüdi inimeste ignorantsus, kes olid pikalt kuulnud kitsekese karjumist, kuid ei pakkunud talle abi, vaid lihtsalt vahtisid käed rüppes. Kui loomakaitsega oleks võetud varem ühendust oleks ta ka abi saanud ning ilmselt ellu jäänud,» sõnab Diana mõlema abistaja nimel.
Pühajärve Jaanitule avalike suhete juht Siim Sups kinnitab, et Pühajärve Jaanitule festivalialal, telklas ja nendevahelisel teekonnal on ööpäevaringne järelvalve: «Turvameestele ega ka teistele meeskonnaliikmetele ei laekunud möödunud ööpäeva jooksul ühtki viidet hädasolevale kitsetallele, et oleksime saanud silmapilgselt sellele reageerida.»
«Pühajärve on festivali korraldajale südamelähedane paik. Korraldajad teevad Keskkonnaametiga juba 12. aastat igakülgset koostööd ning omalt poolt oleme piiranud igasuguse mootorliikluse järve ja telkla piirkonnas, lisaks ei müüda telklaalas alkoholi,» kinnitab Sups, et korraldusmeeskond on sellised olukordi igakülgselt ennetada üritanud. «Kogu ala kõnnib mitme päeva jooksul korduvalt läbi korraldajate koristajate brigaad, kes samuti kahjuks hädasolijat ei kuulnud.»
«Me kutsume kõiki üles andma korraldajatele või turvameeskonnale silmapilgselt taolistes olukordades märku, et saaksime sellistele olukordadele reageerida,» edastab ta festivalui meeskonna nimel üleskutse, et taolisi kahetsusväärseid juhtumeid enam kunagi ei juhtuks.
Ametliku avalduse juhtunu kohta avaldasid korraldajad sotsiaalmeedias, mis nüüdseks on teadmata põhjustel eemaldatud.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)