Geofüüsikud ei usu, et Mehhiko jalgpallifännid tekitasid Mexicos maavärina

Rõõmust rõkkavad mehhiklastest jalgpallifännid

FOTO: Rodrigo Arangua / AFP/Scanpix

Mehhiko jalgpallikoondis võitis Venemaal jalgpalli MMi üheks favoriidiks peetavat Saksa koondist 1:0, pannes mehhiklased rõõmust rõkkama.

Mehhiko seismoloogid teatasid pärast Mehhiko väravat, mis jäi selles kohtumises ainsaks, et pealinnas Mexicos mõõdeti maavärin, mis oletatavalt on inimtekkeline, teatab iltalehti.fi.

Seismomeetri seismogramm. Pilt on illustreeriv

FOTO: HO / REUTERS/Scanpix

Mehhiko seismoloogide sõnul näitas nende seismomeetri seismogramm 17. juunil kell 11.32 kohaliku aja järgi maavärinat. Vahetult enne seda oli Mehhiko koondise ründaja Hirving Lozano löönud Venemaal Moskvas palli Saksa väravasse.

Mehhiko koondise ründaja Hirving Lozano (paremal) ja Saksa koondise kaitsja Jerome Boateng

FOTO: KIRILL KUDRYAVTSEV / AFP/SCANPIX

Seismoloogid teatasid Twitteris, et maavärina võisid põhjustada väravat hüppamisega tähistanud mehhiklastest jalgpallifännid.

National Geographic uuris Mehhiko ja USA geofüüsikult, kas selline inimeste tekitatud maavärin on ikka võimalik.

Mehhiko geofüüsik Xyoli Pérez Campos on arvamusel, et seadmed näitasid maavärinat, kuna mõõtmiskeskuse töötajad tähistasid toolidelt püsti hüppamise ja üksteise õnnitlemisega Mehhiko koondise väravat.

«Inimeste tegevus võib mõjutada seismomeetreid, kuid siis näitavad need teistsugust seismogrammi kui tegeliku maavärina korral. Inimesed saavad tekitada maavärinale sarnaseid võnkeid, kuid mitte massiliselt hüpates, vaid maagaasi või nafta puurimise ja tuumakatsetusega,» selgitas seismoloog.

USA geofüüsik William Yeck kinnitas, et sajad tuhanded mehhiklastest jalgpallifännid ei suuda maavärinat tekitada.

Rõõmust rõkkavad mehhiklastest jalgpallifännid

FOTO: Rodrigo Arangua / AFP/Scanpix

«Sajad tuhanded pidutsevad, hüppavad ja rõõmust rõkkavad inimesed võivad mingil määral seismoloogide mõõteriistu mõjutada, kuid need ei ole kindlasti maavärinad,» lausus ameeriklane.

Seismoloogide teatel esineb aastas umbes 600 000 maavärinat, mille võimsus ja koht fikseeritakse seismomeetritega.

Tagasi üles