Prantsusmaal Lyonis toimus oksjon, kus müüdi ka sõjaväepeakatet, mis väidetavalt kuulus Prantsuse kindralile ja keisrile Napoleon I-le (1769 – 1821).
Pildid: väidetavalt Waterloo lahingus Napoleoni peas olnud müts müüdi 350 000 euro eest
Väidetavalt võttis selle peakatte Madalmaade dragunikapten, parun Arnout Jacques van Zuijlen van Nijevelt endaga kaasa 1815. aasta juunis Waterloo lahinguväljalt, kuhu Napoleon oli selle pillanud, teatab AFP.
Ajaloolaste sõnul kaotas Napoleon Belgias Waterloo all, kuna oli oma võidus liiga kindel ja alahindas vaenlasi, Madalmaade, Briti ja Preisi vägesid.
Napoleni mütsi ostja jäi anonüümseks, kuid De Baecque'i oksjonimaja teatel oli see isik valmis peakatte eest maksma 350 000 eurot, mis on suurem summa kui selle mütsi oletatavaks pakkumishinnaks määrati. Algne hind oli 30 000 - 40 000 eurot.
Oksjoniekspertide arvates on tegemist peakattega, mida Napoleon Bonaparte kandis Waterloo lahingus. Sellele viitab nii dokument selle leiukoha kohta kui valmistamise aastaarv mütsi sees.
Napoleonil oli 15 võimuloleku aasta jooksul umbes 120 peakatet, millest osad on säilinud tänapäevani.
Napoleonil oli oma isiklik mütsitegija, kes kasutas kindrali ja riigijuhi militaarmütside tegemiseks vaid väga kvaliteetset vilti.
Nüüd Lyonis müüdud müts ei olnud siiski rekordhinnaga. Neli aastat tagasi müüdi Pariisi oksjonil Napoleoni militaarpeakate, mille eest maksis Lõuna-Korea miljonär 1,9 miljonit eurot.
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte.
1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte.Ta abiellus Prantsuse kindrali ja poliitiku Alexandre de Beauharnais lese Joséphine’iga. See abielu jäi lastetuks ja nad lahutasid 1810.
Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.