Pildid ja video: Namiibia rannalt leiti «üllatuskoletis»

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani rannikul asuva Namiibia rannalt leiti mingi merelooma surnukeha, mis oli üsna lagunenud ning selle tõttu ei saadud kohe aru, kellega tegemist on.

Kuuemeetrise «koletise» Dorobi rahvuspargi alalt leidnud kohalikud kutsusid politsei, mis omakorda teatas leiust zooloogidele, edastab livescience.com.

Namiibia rannalt leiti suure tõenäosusega nokkvaal (Ziphius cavirostris)

FOTO: NAMIBIAN DOLPHIN PROJECT/ Caters / Caters News Agency

Namiibia delfiiniprojekti juhtivteadlase Simon Elweni teatel analüüsiti loomast võetud proove ja leiti, et tegemist võib olla nokkvaalaga (Ziphius cavirostris), keda ei ole Namiibia vetes nähtud  alates 2000. aastast.

Nokkvaal (Ziphius cavirostris)

FOTO: Todd Pusser /

«Olime väga üllatunud, sest Namiibia vetes on neid üliharva näha. Looma rannale jõudmine on mõistatus, ta on «üllatuskoletis»,» lausus zooloog.

Namiibia rannalt leiti suure tõenäosusega nokkvaal (Ziphius cavirostris)

FOTO: NAMIBIAN DOLPHIN PROJECT/ Caters / Caters News Agency

Kuna see nokkvaal oli üsna lagunenud, ei olnud võimalik ta surma põhjust kindlaks teha. Uurimine näitas, et selle vaala koljus oli mitu luuvigastust ja mõra, kuid ta võis need saada pärast surma, sest kehalt teisi vigastusi ei leitud.

Elwen lisas, et teadlastemeeskond võttis surnult vaalalt mitmeid osi, kaasa arvatud kolju, et neid laboris uurida ja ta hukkumise kohta rohkem teada saada.

Namiibia rannalt leiti suure tõenäosusega nokkvaal (Ziphius cavirostris)

FOTO: NAMIBIAN DOLPHIN PROJECT/ Caters / Caters News Agency

Rahvusvahelise looduskaitseliidu andmetel on maailmameredes nokkvaalasid umbes 100 000 isendit ja tegemist ei ole ohustatud liigiga. Kuid see liik võib merede saastumise tõttu plasti ja muu olmeprügiga muutuda ohustatuks.

Nokkavaalad elavad subtroopiliste ja troopiliste piirkondade meredes. Nad võivad kasvada kuni seitsmemeetriseks ja kaaluda kolm tonni.

Nad oma nime saanud hanenokka meenutava ninaosa järgi, lisaks on nende näokuju selline, et nad jätavad naeratava mulje. Need vaalad suudavad sukelduda kuni 1000 meetri sügavusele, olles mereloomade seas ühed paremad sukeldujad. Nad suhtlevad omavahel helide abil.

Populaarne

Tagasi üles