:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7896566t1h55c2.jpg)
USAs leiti üle 35 aastat tagasi õhuväest haihtunud kapten William Howard Hughes Jr, kelle kohta on nüüdseks teada, et ta deserteerus.
Video: 35 aastat tagasi kadunud USA õhuväe ohvitser tabati Californias
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
FBI jõudis Hughesi jälile Californias, kus mees oli pikka aega enda isikut varjates elanud, teatab The Guardian.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7896565t1ha81d.jpg)
Hughes astus USA õhuväkke 1973. aastal, töötades Alabama õhuväebaasis ja saades USA õhujõudude tehnoloogiainstituudis magistrikraadi.
Ta asus 1981. aastal ametisse New Mexicos Albuquerque’i Kirtlandi õhujõudude baasis, töötades relvasüsteemidega ja saades juurdepääsu NATO salainformatsioonile.
Pärast tabamist selgitas mees, et 1983. aastal tekkis tal depressioon ja ta tahtis õhujõududest lahkuda. 1. augustil 1981 pidi ta pärast välismissiooni tööle naasma, kuid ta ei läinud. Kümme päeva hiljem kuulutati ta kadunuks. 1981. aasta detsembrist pärit dokumentide kohaselt oli ta desertöör.
Õhujõudude uurijad, Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ja politsei levitasid fotosid siniste silmade ja pruunide juustega mehest nii USAs kui Euroopas. Meest ei leitud ja ka meedia kaotas tema vastu huvi.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7896566t1h55c2.jpg)
Politsei jõudis kadunud mehe jälile selle kuu alguses seoses passivõltsingute juhtumite uurimisega. Võimudele jäi silma mees nimega Barry O’ Beirne, kelle kohta ei olnud peale nime mitte mingeid teisi andmeid. Ilmnes, et tegemist on väljamõeldud nimega, mille taga peidab end üle 30 aasta eest kadunud Hughes.
Aastaid spekuleeriti, kas Huges tegeles spionaažiga, sest ta kasutuses oli palju nii USA kui NATO salainfot. Ta jäi kadunuks vaid lühikest aega pärast seda, kui ta oli olnud Hollandis missioonil, kus ta katsetas uut radarsüsteemi.
FBI avalikustas Hughesi kadumise 1984. aasta alguses kinnitades, et kadunud õhuväelast ei seostata militaarspionaažiga.
Seda kinnitas Kirtlandi õhuväebaasi juht, kapten Carol Northrup, kelle teatel ei olnud Hughesil enne kadumist mingit salajast informatsiooni, mida ta oleks saanud mõnele teisele riigile müüa.
Hiljem hakkasid levima vandenõuteooriad, et ta põgenes Nõukogude Liitu, kaasas salamaterjal või USA võimud pidasid teda ohtlikuks ja sulgesid psühhiaatriahaiglasse.
FBI teatel on Hughesi juhtumis veel palju lahtisi otsi, millele tuleb leida vastused. Samas ei ole nad leidnud midagi sellist, mis oleks võinud USA huve ja julgeolekut juba aastaid tagasi kahjustada.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7896564t1haa2c.jpg)
«Meil ei ole tervet pilti veel koos, seega me ei spekuleeri. Veel ei ole selge, kas Hughesi pere teadis kõik need 35 aastat, kus ta oli või kas ta oli pereliikmetega kontaktis,» teatasid FBI uurijad.
Arreteeritud Hughes on Californias Travise õhujõudude baasis. Kui kohus ta deserteerumises süüdi mõistab, võib ta saada kõige raskema karistusena õhujõududest väljaviskamise, sõjaväelastele ettenähtud soodustuste kaotamise ja kuni viie aasta pikkuse vangistuse.