:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7895934t1hb33c.jpg)
Prantsusmaa loodeosas Bretagne’is leidsid ehitustöölised tühjalt seisnud maja lammutamise käigus 600 kuldmünti, mille väärtus on 100 000 eurot.
Prantsusmaal leiti lammutatud majast 100 000 euro väärtuses kuldmünte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölistele jäi hoone keldriosas silma mürsukujuline konteiner, mille avamisel kukkus sellest münte välja, teatab news.com.au.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7895922t1hbece.jpg)
Konteiner koos müntidega anti üle politseile, mis kutsus numismaatikud, kelle teatel on need mündid vermitud 1870. aastal Belgia kuninga Leopold II valitsusajal. Sellele viitab ka kuninga näopilt müntidel ja aastaarv.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7895934t1hb33c.jpg)
Mündiekspertide teatel on suure mündikoguse väärtus umbes 100 000 eurot, kuid see võib ka suurem olla. Tegemist on 20-frangiste kuldmüntidega, millest igaüks kaalub 6,45 grammi.
Politsei esindajad uurivad kohalikest dokumentidest, kellele kaua aega tühjalt olnud maja kuulus, kuidas mündid võisid sinna sattuda ning kes võib nende omanik olla.
Prantsusmaal on ka varem leitud suures koguses kuldmünte. Väljaanne Paris Normandie kirjutas 2014. aastal, et kolm meest leidsid Normandie’s peidetud aarde, mille väärtus oli üks miljon eurot. Leid koosnes kuuest kullakangist, millest igaüks kaalus ühe kilogrammi ning 600 kuldmünti, mis olid vermitud 1924 – 1927.
Mehed arvasid, et neil leidjatena on aardele õigus, kuid Prantsuse seaduse kohaselt tuleb sellisest leiust teatada politseile. Meestele esitati süüdistus varguses ja nad pidid trahvi maksma. Kui nad oleks kohe andnud varanduse leiust teada, oleks nad saanud riigilt leiutasu.
Saksa arheoloogid leidsid 2014. aastal tänu lohakale aardekütile rohkem kui ühe miljoni euro väärtuses Rooma impeeriumi aegseid kuld- ja hõbeehteid ning münte.
Aardekütt lootis metsast leitud vara mustal turul rahaks teha, kuid oma liigse lobisemisega reetis ennast ja arheoloogid jõudsid väärtusliku leiu jälile.
Léopold II (sünninimega saksa keeles Leopold Ludwig Philipp Maria Viktor; 9. aprill 1835 Brüssel – 17. detsember 1909 Laeken) oli Belgia kuningas aastast 1865 kuni surmani.
:format(webp)/nginx/o/2018/06/12/7895915t1h7745.jpg)
Ta oli teine belglaste kuningas ja sai troonile pärast oma isa, kuninga Léopold I (1790 – 1865) surma. Ta valitses 44 aastat, mis on pikim valitsusaeg Belgia monarhia ajaloos.