Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

«Jackassist» tuntud Johnny Knoxville räägib vigastustest: iga kord kui ma nina nuuskasin, hüppas silm peast välja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Johnny Knoxville
Johnny Knoxville Foto: Reuters / Scanpix

Trikimees, kaskadöör ja näitleja Johnny Knoxville, kes on kõige enam tuntud«Jackassi» filmidest, rääkis hiljuti Vanity Fairile antud intervjuus kõigist neist paljudest vigastustest, mida ta oma värvika ja valusa karjääri jooksul saanud oli.

Johnny Knoxville käis külas Vanity Fairi veebiväljaandel, kus ta promos oma uusimat filmi «Action Point», mis räägib Ameerika kõige ohtlikumast ja vigastusterohkemaist lõbustuspargist.

Sellest filmist lähtuvalt rääkis Knoxville kõikidest vigastustest, mida ta kunagi saanud on, ja seda juba mõni aasta enne esimest «Jackassi» filmi.

Johnny Knoxville alustas mälestusteekonda aastast 1998, kui ta osales «Big Brother: Number Twos». Knoxville rääkis, et sel ajal kirjutas ta artikli, kus ta katsetas enda peal mitut enesekaitsevahendit, nende hulgas pipragaasi ja kaht elektrišokirelva.

«Pipragaas on siiamaani üks kõige hullemaid asju, mida ma katsetanud olen,» sõnas Knoxville. «See on 15–20 minutit kestev põrgu. Nagu keegi oleks su silma põlema pannud ja proovinud seda siis bensiiniga kustutada.»

Johnny Knoxville
Johnny Knoxville Foto: Buzzfoto / Scanpix

Elektrišokirelvast rääkides kirjeldas Knoxville, mis tunne on relvast lastud saada: «Sa tunned elektrišokki, aga su lihased muutuvad nõrgaks ja sa lihtsalt kukud kokku». 

Knoxville'i kokkuvõte enesekaitserelvade kohta oli see, et kuigi elektrišokirelv ja taser on efektiivsed, tuleb nende kasutamiseks ründajale väga lähedale saada, aga pipragaasi saab kasutada kolme meetri pealt ning ründaja on väljas vähemalt 20 minutit.

Sellele järgnes esimene katsetus «Jackassi» projektis, aga mitte veel filmis. Aastatel 2000–2002 jooksis MTVs kolm hooaega telesari «Jackass». Sellega tegi Knoxville esimesed sammud selle poole, mille poolest ta tänapäeval tuntud on. 

«Kõik muutus väga kiiresti. Ma läksin kirjutamiselt kümme senti sõna eest edasi tegema eri reklaame ning sattusin ka ajakirja «Rollings Stones» esikaanele,» meenutas näitleja, kelle sünnipärane nimi on Philip John Clap. Pärast esikaant sai tema tuntus tuule tiibadesse ja ka esimene film ei olnud kaugel.

Aga kõige selle ajal sai Knoxville järjest ja järjest viga. 

Johnny Knoxville
Johnny Knoxville Foto: WENN

Proovides rulluiskudega üle hüpata Los Angelese jõest, mis on poolteist meetrit lai, murdis Knoxville oma pahkluu. Selle järel tegi Knoxville telesarjaga ootamatult lõpparve. Aga kuna saade oli populaarne ning Knoxville'il olid lepinguga telekanali ees teatud kohustused, siis kasvas telesarjast välja esimene «Jackassi» film, mis esilinastus aastal 2002.

Esimese filmi ajal oli üks sketš see, kui Knoxville läks kaubamajja professionaalse poksijaga kaklema. See oli juba ette teada ühepoolne andmine, aga nali just selles seisneski. Knoxville ja poksija Butterbean pidasid lühikeseks jäänud kakluse kõikide poekülaliste ees. «Butterbean on väga tugev. Kui videot järele vaadata, siis on näha, et ta lõi mu auti, siis kui ma püsti seisin. Ma lõin kukkudes oma pea vastu betoonpõrandat ära ja see lõi mu pea lahti nagu meloni. On näha, kuidas ma norskaksin või midagi, aga mu arst ütles mulle pärast, et ma proovisin enda keelt alla neelata. Ja see ei ole kunagi hea asi,» meenutas Knoxville.

«Jackass Number Two» ajal, mis järgnes teleprojektile «Wildboyz», proovis Knoxville suure punase raketiga kuule lennata. «Raketi sees olid 8-12 metallist raketti selle punase raketi sisse ehitatud. Stardi hetkel need plahvatasid ja kõik need kaheksa raketti lendasid suvalises suunas laiali. Üks nendest lendas raketist läbi otse minu roiete lähedal. Teine lendas teiste meeskonnakaaslaste poole ja oleks neil kindlasti pead maha võtnud,» kirjeldas mees.

Johnny Knoxville
Johnny Knoxville Foto: AP / Scanpix

Kaskadöörimeistrile Evel Knievelile pühendatud üritusel, kus Knoxville oli alguses vaid pealtvaataja, püüdis ta siiski ühte mootorrattatrikki teha. Hüppe ajal lasi Knoxville aga ratta lenkstangidest lahti, kukkus selili mäe kõrvale maha ning mootorratas kukkus talle kubemesse. «Kui ma püsti tulin, siis ma tundsin, nagu ma laseksin ennast täis. Iga kord, kui mu süda pumpas, lendas minu peenise otsast natuke verd. Ma kõndsisin meediku juurde ja küsisin, kas see on okei. Ta ütles, et nad peavad mu kohe haiglasse viima, sest mul võib olla sisemine verejooks,» meenutas Knoxville.

Viimasena rääkis Johnny Knoxville filmi «Action Point» vigastustest, lisades kohe alguses, et ta sai selle filmi tegemise ajal rohkem viga kui kunagi varem. Kõige suurem vigastus tekkis aga pärast betoonrennist luge'iga alla sõitmist. Knoxville tuli suurel kiirusel rennist alla, aga kuna renn oli halvasti tehtud, siis lendas ta ühest kurvist välja, maandudes käed ja nägu vastu maad. «Me läksime pärast seda traumapunkti, mind vaadati üle ja ma läksin siis koju. Ma nuuskasin nina ja natuke verd tuli välja. Kui ma nina nuuskasin, siis tuli vasak silm koopast välja. Mida tugevamalt ma nuuskasin, seda rohkem see välja tuli. See hirmutas mind natuke ja ma lükkasin silma koopasse tagasi». Knoxville läks pärast seda koos filmi produtsendiga traumapunkti tagasi ja talle öeldi, et ta ei tohi kuus nädalat nina nuusata.

Viimased kolm päeva filmivõtetest tuli Knoxville'i filmida paremalt poolt, kuna, nagu mees ise ütleb, nägi ta nälja nagu Picasso maal.

«See oli üks nendest vigastustest, mida sa ei oota, et see juhtuks. Nagu peenisevigastusega. Ma ei oodanud mootorrattaga sõites, et ma murran enda peenise,» kirjeldas ta.

Kõigele tagasi vaadates sõnas Johnny Knoxville, et kõik tema vigastused ja kannatused tasusid ennast ära.

Tagasi üles