/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
«Eesti mängud. TÖNK» on lavastus, milles muusikal on täita keskne roll. Laval on ansambel Trad.Attack!, kelle looming on tihedalt seotud meie rahvapärimusega. Vaata galeriist, kes kohapeal etendust nautimas käisid.
Trad.Attack! osales Raadi lennukiangaarides mängulises lavastuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mängud on olnud inimkonna arengus olulise tähtsusega. Ajaloolane Johan Huizinga sõnul on homo sapiens’i, mõtleva inimese järglane just homo ludens ehk mängiv inimene, ja seda ütles ta juba 1938. aastal, ammu enne Nintendot ja arvutimänge.
Toimumiskoht, Tartu Raadi lennukiangaar, mis asub Eesti Rahva Muuseumi vahetus naabruses oli tähenduslik ja etenduse jaoks loogilisim valik.
Miks otsustas meie muidu pigem ratsionaalse olekuga esivanem raisata talvel raskelt kättetulnud energiat mõttetustega? Ta ajas harjavarre läbi vammusevarruka ning puges pimedal õhtul ise selle alla, et mängida kaelkirjakut, või tegi tarbeesemetest töngi, täiesti kasutu asja. Mida räägivad rahvamängud meie ühiskonnast, unistustest, üksindusest?
«Eesti mängud. TÖNK» valmib Eesti Kontserdi ja Von Krahli Teatri koostöös. Lavastaja Peeter Jalaka jaoks on see kolmas kokkupuude eesti mängudega. Eelmised olid «Eesti mängud. Kaelkirjak liigub edasi» 1990. ja «Eesti mängud. Pulm» 1996. aastal.
Laval on ansambel Trad.Attack! ja EMTA lavakunstikooli 28. lend. Lavastaja on Peeter Jalakas. Kunstnikud Kärt Ojavee ja Edith Karlson.