Voynichi käsikiri jääbki dešifreerimata?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Lehekülg Voynichi käsikirjast

FOTO: Wikipedia.org

USAs Yale`i ülikooli raamatukogus on haruldane 15. sajandist pärit käsikiri, mille sisu ei ole siiani suudetud dešifreerida.

Voynichi käsikirja kirjanäide

FOTO: Wikipedia.org

Ekspertide arvates on tegemist kas väga andeka pettusega või siis tõesti on selles tõlkimatus tekstis varjus suured saladused, kirjutab The Telegraph.

Selle käsikirja autor ei ole teada ning sellel ei ole ka ametlikku pealkirja. Yale´i raamatukogu haruldaste teoste osakonnas olev käsikiri on tähistuse MS 408 all.

Käsikirjas olevaid märke, jooniseid ja diagramme on sadade aastate jooksul püüdnud lahti harutada antropoloogid, matemaatikud, keeleteadlased ja krüptoloogid.

Paljud on avaldanud arvamust, et kuna see käsikiri on 21. sajandiks tõlkimata, siis on see lihtsalt jabur võltsing, mille ei ole tegelikult mingit sisu.

Voynichi käsikiri sai oma nime Poola juurtega USA raamatukaupmehe Wilfried Voynichi järgi. Ta ostis selle käsikirja 1912. aastal.

Kuid selle käsikirja lugu algas märgatavalt varem. Oletatakse, et 16. sajandil kuulus see Böömimaa kuningale Rudolf II. 17. sajandil oli see Prahas tegutsenud alkeemiku Georg Barechi valduses. Ta viis selle jesuiitidest munkadele, lootes et need selle ära tõlgivad.

19. sajandi lõpul avastatigi see Roomast jesuiitide Collegio Romano ülikooli raamatukogust. Hiljem pandi see müüki ning lõpuks ostis selle Voynich. Yale`i ülikooli jõudis ebatavaline käsikiri 1969. aastal.

Kuigi siiani ei ole käsikirja sisu suudetud tõlgendada, andis süsinikmeetodil uurimine, et see pärineb 15. sajandi algusest ehk on umbes 100 aastat vanem kui seni arvatud.

USA Arizona ülikooli teadlase Greg Hodginsi ja ta meeskonna poolt tehtud uuring näitas, et käsikiri pärineb ajavahemikust 1408 – 1438.

«Uuring paljastas, et see käsikiri valmis pikema ajavahemiku vältel,» selgitas uurija.

Tindi uuring aga näitas, et see käsikiri kirjutati väga värske tindiga, mis valmistati just enne kui kirjutama hakati.

Teadlased lükkasid ümber laialt levinud teooria, et selle võis kirjutada 13. sajandi Inglise tuntud teadlane ja usutegelane Roger Bacon.

Voynichi käsikiri on 240 pärgamendilehel. Arvatakse, et sajandite jooksul on osa lehti kadunud.  Tekstis on kasutatud rohkem kui 170 000 kirjamärki, mis moodustavad umbes 35 000 sõna.

Uurijate kinnitusel on tekstis oma loogika ning osa tekstist võib mõnevõrra meenutada ladina keelt.

Käekirjaekspertide kinnitusel on tekst kirjutatud sujuvalt, ilma pause jätmata. See viitavat, et kirjuta tundis «keelt», milles ta end väljendas. Kasutatud on rohelist, pruuni, kollast, sinist ja punast tinti.

Käsikirjas on kuus osa – botaanika, astronoomia, bioloogia, kosmoloogia, farmaatsia ja retseptid.

Krüptoloogide arvates võib tegemist olla mõne algkeemiku käsiraamatuga. See kirjutati katoliku kiriku ja inkvisitsiooni eest varjamiseks šifri abil, olles seega mõistetav vaid selle kirjutajale. Kuid 15. sajandil kasutusel olnud šifrite abil ei ole õnnestunud teksti lahti muukida.

2003. aastal teatas arvutiteadlane Gordon Rug, et ta õnnestus luua Voynichi käsikirja alfabeedi sarnane alfabeet. Kuid ta ei tõendanud seda avalikult.

Keeleteadlaste sõnul on Voynichi käsikirjas kasutatud grammatilisi tähiseid, mida ei leidu üheski indoeuroopa ega soomeugri keeles.

Eksperdid jätkavad selle käsikirja uurimist, kuid arvatakse, et selle sisu jääbki saladuseks.

Tagasi üles