Prantslasest avamereujuja Benoît «Ben» Lecomte alustas täna, 5. juunil Jaapanist Suur-Tokyos asuvast Choshist 9000 kilomeetri pikkust ujumisteekonda USAsse San Franciscosse, et saada maailma esimeseks inimeseks, kes on ületanud ujudes Vaikse ookeani.
Pildid ja video: prantslane alustas 9000 kilomeetri pikkust ujumisteekonda Jaapanist USAsse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lecomte’i teatel saadab teda Discoverer jaht, kuhu ta läheb pärast kaheksatunnist ujumist sööma ja puhkama, et järgmisel päeval jätkata, teatab AFP.
/nginx/o/2018/06/05/7885238t1h30d7.jpg)
51-aastase prantslase arvutuste kohaselt peaks ta läbima 9000 kilomeetrit natuke rohkem kui kuue kuuga. Ta kannab ujumisel spetsiaalset, pikamaa ujumiseks sobivad kostüümi, lesti ja ujumismaski koos hingamistoruga, kasutades edasiliikumisel ära hoovusi ja laineid.
/nginx/o/2018/06/05/7885224t1hb1fb.jpg)
Lecomte’i liikumisteekonda saab jälgida leheküljel thelongestswim.com.
Maratonujuja teatel seisab ta silmitsi mitmete ohtudega nagu haid, meduusid, tormid ja arvatavalt ka Vaikses ookeanis triiviva plastihunnikuga.
Lecomte’i eesmärgiks ei ole ainult enda proovile panemine, vaid ka tähelepanu viimine maailmamere saastumisele.
Tema kaheksaliikmeline meeskond võtab Vaiksest ookeanist veeproove, et saada teada, kui palju on seal plastidest pärit mikrotükke.
USAs Texases elav prantslane, kes sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse, on varem ujunud üle Atlandi ookeani. Pärast seda katsumust ei tahtnud ta enam sellist pikka distantsi ujuda, kuid oma laste tõttu otsustas ta seda siiski uuesti teha.
/nginx/o/2018/06/05/7885232t1hd5b9.jpg)
«Merede saastatus mõjutab kogu inimkonda. Kui ma 1970. – 1980. aastatel laps olin, siis ei olnud randadel ja meres plaste. Kui nüüd oma lastega rannas käin, siis seda on kõikjal,» sõnas prantslane enne nüüdsele pikale teekonnale asumist.
Lecomte’i valmistus üle Vaikse ookeani ujumiseks kuus aastat, vahetult enne ujumisteekonda tegeles ta ka meditatsiooniga, manades ette pilte, kuidas ta Vaikse ookeani ületab suuremate probleemideta.
«Vaimen seisund ja hingeline valmisolek on füüsilisest ettevalmistusest ja vastupidamisest isegi tähtsamad. Peab olema optimistlikult ja võidukalt meelestatud. Kui vaim hakkab nägema probleeme, siis võivadki probleemid ja takistused kuhjuma hakata,» selgitas pikamaaujuja.
/nginx/o/2018/06/05/7885230t1ha9b3.jpg)
1998. aastal ujus Lecomte USAst Prantsusmaale, läbides Atlandi ookeanis 73 päevaga 6400 kilomeetrit ja sai ka haikogemuse.
«Hai jälitas mind siis viis päeva, ta pidas mind vist oma lõunasöögiks,» arvas ujuja.
Vaikset ookeani ületades võib Lecomte kokku puutuda mõrtsukhaidega, suurimate röövkaladega, kelle elupiirkondades tuleb tal ujuda. Ujuja saatemeeskonnal on haide tõrjevahendid ja nad jälgivad, et haid Lecomte’ile liiga lähedale ei jõuaks.
«Minu silmis ei ole suurimaks ohuks mitte haid, vaid külm vesi, sellega kaasneda võiv hüpotermia ja valu. Üritan ujumise ajal viia end mediteerivasse seisundisse, et unustada jahedus ja sellega kaasnev ebameeldiv tunne,» selgitas prantslane.
Lecomte’i saatval 20-meetrisel jahil on ligi kolm tonni vajalikke asju, kaasa arvatud süüa ja vett. Ujuja sõnul vajab ta energia ja kehasoojuse säilitamiseks umbes 8000 kalorit päevas. Hommikusöögiks on tal külmkuivatatud toit, eelkõige riis ja pasta. Igapäevasel kaheksatunnisel ujumisteekonnal tarbib ta poole tunni järel toitvaid vedelikke.
/nginx/o/2018/06/05/7885239t1hfe2c.jpg)
«Mulle ei maitse eriti magus, eelistan soolast. Enamik kaasa võetud roogadest on soolased. Ujumise ajal eelistan suppi ja puljongit. Tahket sööki saan õhtul ja hommikul,» selgitas pikamaaujuja.
Prantlane kasutab Vaikset ookeani ületades GPS-seadet, mille abil alustab ta hommikul sealt, kus eelmisel õhtul ta ujumisteekond pooleli jäi.
Väljaanne GQ küsis Lecomte’ilt enne ta teele asumist, mida ta teeb San Franciscosse jõudes esimese asjana.
«Mul on reegel, et ma ei mõtle liiga kaugele ette. Ma ei hakka teekonnal end piinama mõttega, et tahan teha ühte või teist. Ma keskendun ujumisele ja söömise abil energia taastamisele. Võimalik, et taas maale jõudes söön mehise kõhutäie,» teatas prantslane.
Teda ootavad San Franciscos ta naine Trinh ja kaks last.
/nginx/o/2018/06/05/7885236t1hca5b.jpg)