«Kohe, kui mind nägi, tormas minu peale,» rääkis nädalavahetusel karuga vastakuti sattunud harrastusfotograaf. Mida aga teha, kui kohtad Eesti suurimat kiskjalist, metsas leiduvat pruunkaru? Tuntud zooloog Aleksei Turovski annab videointervjuus 7 soovitust, mida tohib ja mida mitte teha karu kohates.
Turovski 7 soovitust: mida teha, kui kohtad metsas karu? (1)
1. Kui karu on piisavalt kaugel, 20-30 meetri kaugusel, siis on hea, kui räägid karuga rahuliku hääletooniga. Turovski soovitab midagi rütmilist nagu näiteks: «Tere vürst, miks on su silmad sumedad kui sompus ilmad?».
2. Mitte mingil juhul ei tohi sosistada. «See on energiarikas heli ja võib provotseerida rünnakut,» õpetab zooloog.
3. Samuti ei tohi mitte mingil juhul joosta. Noortel loomadel, igal juhul kiskjalistel, on ülivõimas jälitusrefleks, instinktiivne. «Näiteks, kui joosta noorte huntide eest, ei saa nad teisiti, kui joosta järele. Jää seisma ja kui hundid jõuavad sinuni, ei tea nad, mida peale hakata,» lisab Turovski.
4. Karuga kohtudes ei tohi loomale mitte mingil juhul silma vaadata, see on väljakutse.
5. Selga keeramata hakka rütmiliselt jutustades või luuletust lugedes loomast tasapisi eemalduma.
6. Kui karu on tagakäppadel, siis ei tasuks Turovski sõnul karta, sest loom tahab lihtsalt näha ja muidugi ennast näidata.
7. Kui aga karu on madalal ja vaatab otse näkku, liigutab pead ühele ja teisele poole ja inimene on lähedal, siis on Turovski soovitus: «Mine pikali, pane käed kukla peale ja ole vait ning palveta, kui oskad.»