Waldorfkooli lapsed näitavad eurütmiaoskusi

Viljandi vaba waldorfkooli lapsed etenduseks harjutamas. Foto: Erakogu

Viljandi ja Helsingi waldorfkooli õpilased annavad reedel kell 18 kultuuriakadeemia mustas saalis eurütmiaetenduse.

Eurütmiaõpetaja Virgi Ojap, kui vanad lapsed üles astuvad ja mida nad esitavad?
  Etendusel näitavad oma oskusi esimese ja teise klassi õpilased, kes esitavad katkendi Aleksander Puškini muinasjutust «Tsaar Saltaan».

Neljanda ja viienda klassi õpilaste etteaste käsitleb Harry Potteri temaatikat.
Hea ja kuri, enese ja võlukepi valitsemine — need on teemad, mida klassikaliste eurütmiaharjutuste ja -elementidega väljendame. Üsna paljud neist on muusikalises seades.

Kui kaua need lapsed eurütmiaga on tegelenud?
Korralise õppega alustasid nad kõik selle õppeaasta algul. Esinevad kõik õpilased, mitte ainult väljavalitud, liikumisandekad lapsed.

Kuidas eurütmia neid arendab?
Kui panna viisnurga igasse tippu inimene ning paluda neil üheaegselt läbi tsentrumi uude tippu liikuda, siis selgub üsna pea, kes on liiga tormakas ja teisi ei märka ning kes ettevaatlik teiste järgi joonduja. Tulevad välja ka need, kes on kinni kas peas, tunnetes või mõttest läbistamata tegutsemises. Seejuures ei ole vahet, kas liikujateks on lapsed või ontlikud täiskasvanud.

Paraku ei tule soovitud vorm välja enne, kui kõik jõuavad ühisesse hingamisse. Selle saavutamine on alati kõigile imeline ja vabastav tasakaalupunkt. Kui siis järgmise astmena avastatakse, et kõige seesmisemas punktis moodustub väike ümberpööratud viisnurk, on see kaks korda läbi elatud geomeetria.

Kuidas seda kõike tõukumata koos teha, samal ajal näiteks luuleteksti väljendades? See eeldab rütmi, sotsiaalsust, keele ja muusika sügavamate omaduste läbielamist.

Eurütmias on muidugi palju võimalusi, see on lihtsalt üks klassikaline näide. Vahel kuulen lapsi vahetunnis ja koolist väljaspool spontaanselt Prokofjevit ja Tšaikovskit ümisemas või Hando Runnelit tsiteerimas, ja tänapäeva kontekstis on ka see juba väärt saavutus.

Eurütmia viib asjad sügavale hinge sisse, pelgalt muusika kuulamine või luuletuse lugemine ei suuda seda samal tasemel teha. Selle juures on inimese mõtte-, tunde- ja tahteelu harmooniliselt läbistatud ja toidetud.

Etendusel löövad kaasa ka soomlased. Kes nad on ja mida nad esitavad?
Tänu õnnelikule juhusele osaleb meie kavas rühm Helsingi Rudolf Steineri kooli kaheteistkümnenda klassi õpilasi. See annab hea võimaluse näha gümnaasiumiastme taset, kui lapsed on eurütmiaga tegelenud esimesest klassist alates, ning ühtlasi kogeda eesti ja inglise keele erinevust eurütmiapildi kaudu.

Soomlased esitavad Sufi poeedi, juristi ja teoloogi Jalāl-ad-Dīn Rūmī (1207—1273) luuletusi.
Rumi oli üks suurimaid Pärsia poeete, kelle didaktiline poeem «Masnavi» on pärsia keelt kõnelevatele müstikutele peaaegu sama tähtis kui koraan. See, et tekstist täpselt aru ei saa, pole kindlasti takistus. Pigem annab see veel parema võimaluse tajuda, mis on õieti puhas keele fenomen.

Teie üritusel on ka laiem taust — waldorfkoolide inimesed tähistavad sel ja järgmisel aastal mitut juubelit. Mis tähtpäevadega on tegemist?
Selle aasta veebruaris möödus 150 aastat filosoofi ja antroposoofia rajaja Rudolf Steineri sünnist. Lisaks waldorfpedagoogika ja eurütmia rajamisele andis ta tõuke paljude muude elualade uuendamiseks. Peale selle möödub 2012. aastal eurütmia loomisest sada aastat.

Juba tänavu aprillis oli Dornachis sel puhul ülemaailmne konverents, kus ka minul õnnestus osaleda. Iga päev oli pühendatud erinevale eurütmiaharule — kunstilisele, sotsiaalsele, pedagoogilisele, teraapilisele. Loengud ja ettekanded vaheldusid praktiliste töörühmadega ja igal õhtul oli võimalik jälgida etendust. Pedagoogilise päeva lõpetas kaunis Siberi muinasjutt tuulteisand Koturast, kus laval oli korraga 60 väikest I—V klassi õpilast. Neid saatis vanemate õpilaste orkester.