:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871158t1h983f.jpg)
Arheoloogid leidsid Pompeis väljakaevamisi tehes 79. aastal pKr Vesuuvi vulkaani tuha alla jäänud mehe skeleti, kuid kolju oli suur kivikamakas lömastanud.
Pildid ja video: Pompeis elanud mees jäi Vesuuvi purske ajal peast ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väljakaevajate arvates üritas see mees ligi 2000 aastat tagasi linnast põgeneda, kuid ei jõudnud, kuna teda tabas ühe meetri pikkune kivi, teatab livescience.com.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871159t1h2014.jpg)
Pompei arheoloogiapargis seni läbiuurimata Regio V piirkonnas käivitatud väljakaevamistel leitud mees oli üks esimesi leide ning luu-uuring näitas, et ta oli surres 30. eluaastates.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871157t1h74ab.jpg)
«Võtsime nüüdsetel väljakaevamistel ette suure ala. Leidsime mehe skeleti, talle peal kukkunud kivikamakas vigastas rindmikku, kuid eelkõige pead. Me ei tea täpselt, kuidas see mees suri, kuid oletatavalt lisaks kivile mängis selles rolli ka tulikuum laava, sest ta skelett on osaliselt laavakivimi sees,» selgitas arheoloogia pargi juht Massimo Osanna.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871163t1h92d3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871158t1h983f.jpg)
Arheoloogid leidsid mehe jäänused kunagise hoone esimeselt korruselt. Ta oli sellises asendis nagu oleks talle hoop selga antud. Osanna arvates oli selleks püroklastiline vool ehk lõõmpilv, mis on kuumadest gaasidest ja vulkaanilisest settest koosnev pilv, mis liigub mööda vulkaani nõlvu alla.
Mehe sääreluult leiti haiguse märke, mis näitavad, et selle tõttu ei saanud ta kiiresti liikuda ja põgeneda.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871160t1h276d.jpg)
«Igatahes oli 24. august 79 pKr selle mehe jaoks väga halb päev. Ta kaotas nii pea kui elu,» nentis Osanna.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/30/7871162t1h9b17.jpg)
Veebruaris leiti Pompeii uuest väljakaevamispaigast 7 – 8-aastase lapse skelett, kes otsis vulkaani purskamise ajal varju avalikus termis, lämbudes seal tuha tõttu.
Nüüd leitud mees ja varasemalt leitud laps on nende tuhandete inimeste seas, kes Vesuuvi vulkaani ootamatu purskama hakkamise tõttu elu kaotasid. Pompei mattus siis sajanditeks 6 – 7 meetri paksuse vulkaanilise tuha alla.
Tuhka jäänud inimesed annavad nüüd arheoloogidele ja ajaloolastele selgema pildi, millist elu selles Vesuuvi jalamil asunud linnas kunagi elati.
Pompei taasavastati 18. sajandil ning siis algasid väljakaevamised, mis algselt olid kohmakad ja säilinud väärtusi kahjustavad.
21. sajandi tehnoloogiate nagu laserskaneeringu, droonide ja fotogramm-meetria abil on teadlastel olnud võimalik heita pilk sinna, kuhu varem võimalik ei olnud.
Vulkano- ja seismoloogide sõnul ei ole Vesuuvi purskama hakkamise oht seni kadnud, olles ohuks nii Napoli kui teiste linnade elanikele.
79. aasta pKr hävines Pompei vulkaanipurske tagajärjel vaid 25 tunniga.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6854103t1h2cec.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6854105t1h9d89.jpg)