Kaitseliin, mida soomlased peavad oma «Suureks Hiina müüriks»

Osa Salpalinja kaitseliinist

FOTO: Wikipedia.org

Soomes idapiiril asub Teise maailmasõja ajal rajatud kaitseliin Salpalinja, ulatudes Soome kaguosast Virolahtist kirdeossa Lapimaale.

Tegemist 1200 kilomeetri pikkuse kaitseliiniga, mis ei jää soomlaste arvates alla Suurele Hiina müürile, teatab iltasanomat.fi.

Soome Salpalinja kaitseliin kulges kagust kirdesse

FOTO: wikipedia.org

Suur Hiina müür

FOTO: Donat Sorokin / Donat Sorokin/TASS/Scanpix

Tegemist on Euroopas ühe paremini säilinud kaitseliiniga, mida ehitati pärast Talvesõda 1940 – 1941 ja 1944 ning maksimaalselt töötas seal 35 000 tsiviilehitajat, lisaks sõjaväelased.

Osa Salpalinja kaitseliinist

FOTO: wikipedia.org

Pärast sõda võeti sellest kaitseliinist osi ehitusmaterjaliks ja osa lagunes, kuid enamik sellest on seni alles.

Raamatus «123 erikoista matkakohtetta Suomessa» (Soome 123 erilist vaatamisväärsust) on selle liini ehitamist võrreldud Suure Hiina müüri ehitamisega, eelkõige ressursside osas. Salpalinja oli Soome suurim riiklik ehitusprojekt.

Osa Salpalinja kaitseliinist

FOTO: wikipedia.org

Salpalinja kaitseliini hakati rajama 1940. aasta aprillis ja ehitamine lõppes 1944. aastal. Soome kaitsevägi hoolitses selle kaitseliini eest 1980. aastateni.

Kaitseliini ajalooga saab tutvuda Virolahti punkrimuuseumis või Salpalinja muuseumis, mis asub Miehikkäläs.

Teine võimalus on läbida 50 kilomeetri pikkune matkarada Salpapolku, mis kulgeb selle liini juures. Sel matkateel on infotahvlid, mis annavad ülevaate Salpalinja ehitamisest, kasutatud materjalidest ja osadest, millest see liin koosnes.

Osa Salpalinja kaitseliinist, punker

FOTO: wikipedia.org

Salpalinja kaitseliinil oli kaljude õhkimisel saadud ja betoonist ehitatud kaitsepunkreid 728 ning sõduritele mõeldud puitvarjendeid umbes 3000. Liinl oli ka umbes 350 kilomeetri pikkuselt kaitsekraave ja kaevikuid. Kaevikuid kaevati nii pehmesse pinda, kuid lõhiti ka läbi kaljude.

Liinil oli kivist tankitõkkeid 130 kilomeetri ja okastraati 315 kilomeetri ulatuses ulatuses. Liinile pandi samuti 19. sajandist pärit rannakaitsesuurtükke.

Osa Salpalinja kaitseliinist

FOTO: wikipedia.org

Asjatundjate hinnangul läks see kaitseliin selleaegses rahas maksma umbes 2,5 miljardit Soome marka. 1941. aastal kasutati kaitseliini rajamiseks 1,1 miljardit Soome marka, mis moodustas Soome riigi eelarvest viis protsenti.

Rootsi abistas Soomet kaitseliini ehitamisel 900 vabatahtliku ja 235 miljoni Soome margaga.

Soome rahandusministeerium langetas selle aasta aprillis otsuse, et riik annab Salpalinja kaitseliini alad maaomanikele, kes saavad otsustada, kuidas neid turismivõimalusena kasutada.

Soome muuseumiamet on kuulutanud Salpalinja riikliku tähtusega objektiks ja see on kaitse all.

Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida ehitati alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvägede, eelkõige mongolite sissetungi eest. Müüri põhiosa on 2400 kilomeetri pikkune, kuid koos lisaosadega ulatub pikkus üle 8000 kilomeetri. 

Suur Hiina müür

FOTO: Bengt af Geijerstam / Bildhuset/Scanpix

Suur Hiina müür

FOTO: Donat Sorokin / Donat Sorokin/TASS/Scanpix

Tagasi üles