:format(webp)/nginx/o/2018/11/08/11556859t1h17c5.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/02/7820677t1h84e3.jpg)
Katrin Lusti skandaalne autorisaade «Kuuuurija», mis tekitab rohkelt tööd nii kohtule kui ka pressinõukogule, on saavutanud väikese võidu. Nimelt tegi pressinõukogu NO99 teatrit puudutava saate osas «Kuuuurija» kasuks õigeksmõistva otsuse.
Pressinõukogu Katrin Lusti keissist: pole süüdi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
29. jaanuaril eetris olnud «Kuuuurija» uuris NO99 teatri majandustegevust ning muu hulgas näidati saates ka seda, kuidas Katrin Lust siseneb teatri tööruumidesse. Saates näidatakse ka koridoris viibinud töötajat, keda saatejuht süüdistab administraatoriga kurjustamises.
Sama töötaja kaebas «Kuuuurija» ka pressinõukogusse. Kaebaja sõnul sattus ta juhuslikult kaamerate ette ja kaamerad koos saatejuhiga piirasid tema liikumisvabadust. TV3 selgitas aga, et saatest on näha seda, et kaebajal oli soovi korral võimalus vestlusest lahkuda ja ka seda, et saatemeeskond ei takistanud tema liikumisvabadust.
Samuti märkis kaebaja, et võttemeeskond ei tutvustanud end ega selgitanud, millega on tegu või miks teda filmitakse. TV3 vastas pressinõukogule, et saatejuht tutvustas end kaebajale ja selgitas, et saatejuht oli saate tegemisega seoses olnud NO99 töötajatega eelnevas kirjavahetuses, mistõttu oli teatri töötajatele teada, millistel asjaoludel «Kuuuurija» võttegrupp teatris viibis.
Ühtlasi lisas kaebaja, et ta pöördus TV3 juhi poole taotlusega, et teda ei näidataks, sest leiab, et loos kajastati teda naeruvääristades ja pahatahtlikult ning süüdistati vägivallatsemises. Kaebaja märkis, et tema isik ei olnud saates käsitletud teemaga kuidagi seotud.
/nginx/o/2018/02/19/7597475t1ha3f7.jpg)
TV3 selgitas omakorda, et kaebaja sattus kaamerapilti seoses sellega, et pahandas teatri kohvikus töötava ettekandajaga, kes oli võttegrupi teatri ametiruumidesse lasknud. TV3 leiab, et tema kujutamine oli saates põhjendatud, sest ilmestas probleemi, mille kohaselt mitmed teatri töötajad üritasid takistada ajakirjandust selgituste saamisel. TV3 selgitas, et telekanali juht sai palve kaebajat mitte näidata kätte sama päeva õhtul, mil saade oli eetris ja seetõttu oli see võimatu. Küll aga on kaebaja nägu udustatud saate järelevaatamise keskkonnas.
Pressinõukogu otsustas, et saade «Kuuuurija» ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu ning samuti on pressinõukogu hinnangul kaebaja näitamine saates telekanali selgituste kohaselt põhjendatud. Samuti on kaebaja nägu saate järelevaatmise keskkonnas udustatud ja ta ei ole tuvastatav, mille eest tunnustab pressinõukogu TV3-e.
Kuigi «Kuuuurijat» saatis selle juhtumi puhul edu, ajavad saadet taga jätkuvalt lõpmatuna näivad skandaalid. Sel nädalal näiteks oli eetris Allan Oolot puudutav saade, mille kohaselt väitis «Kuuuuurija», et staarkiropraktik teeb oma Kadrioru korteris protseduure, mida ta tegelikult teha ei tohiks ning mees polegi saate sõnul päriselt arst.
Teada on ka, et Allan Oolo püüdis korduvalt saate eetrisse jõudmist takistada. «Esimesel korral taotles Oolo saate keelamist hagi tagamise korras juba aprillis. Kohus andis TV3-le võimaluse olukorda selgitada, vaatas eetrisse kavandatud saate läbi ning leidis, et hagi tagamiseks alus puudub ning Oolo taotlus jäi rahuldamata. Teisel korral pöördus Oolo kohtusse 7. mail 2018. a. Seekord sattus Oolo hagi tagamise taotlus teise kohtuniku kätte, kes ilma TV3-le võimalust andmata asja selgitada Oolo taotluse rahuldas ja hagi tagas,» sõnas Elu24le TV3 esindav jurist Ants Nõmper.
:format(webp)/nginx/o/2018/05/15/7845266t1hecaf.jpg)
Nõmperi sõnul ei rikkunud «Kuuuurija» siiski saate eetrisse laskmisega kohtu keeldu ning TV3 kavatseb kohtu keelu vaidlustada. «Vaidlustamiseks oli meil mitu head põhjust. Esiteks tahtsime anda kohtule võimaluse oma eksimus parandada. Ilma teist poolt ära kuulamata on kohtul väga riskantne hagi tagamise üle otsustada,» kommenteeris Nõmper.
«Seda riski suurendab asjaolu, et antud juhul palus Oolo hagi tagamine otsustada mõne tunniga. Samuti esitas Oolo ainult hagi tagamise avalduse, mitte aga hagi ennast. Sellises olukorras lasi kohus ennast eksitada. Oleme kindlad, et kui kohus oleks meid ära kuulanud ja vaevunud saadet vaatama, siis ei oleks kohus Oolo taotlust üldse rahuldanud.»
«Teiseks ei saa me riskida sellega, et avalikkusele jääks mulje, nagu oleks «Kuuuurija» seadust rikkunud. Nagu saatest kujukalt välja tuleb, on Oolo suurmeister mulje tekitamises, mis ei vasta tegelikule sisule. Me ei saa lasta tekitada «Kuuuurijast» kui ebaseaduslikult eetrisse läinud saatest muljet, kus Oolo on kannataja,» sõnas jurist Ants Nõmper Elu24le.