Kohus keelas Katrin Lustil dr Allan Oolo loo avaldamise

Katrin Lust Foto: Madis Sinivee

Katrin Lust paljastas viimases «Kuuuurijas», et Eesti seltskonnaajakirjanduse kaanedoktor Allan Oolo polegi päris arst ning ta ei tohi oma kodus meditsiinilisi protseduure läbi viia. Oolo küsis seejärel kohtust abi, et saade eetrisse ei jõuaks.

Doktor Oolo aitas Robbie Williamsil laulda

Katrin Lust alustas enda saadet tutvustamaks, kes Allan Oolo selline on ja miks ta on kuulus. Tuleb välja, et sa on Kanadast pärit mees, kelle isa on eestlane. Oolo tuli eestisse aastal 1992 ning armus riiki kohe. Või vähemalt Eesti naistesse. Selle väljenduseks esitas ta ka laulu «Estonian Girls», milles väljendas enda surematut armastus Maarjamaa näitsikustesse.

End muusikuna James Blondiks kutsunud mees esitas seda laulu Las Vegases.

«Kuuuurija» saade kirjeldab, et Allan Oolo kuulsus lõi lõkkele siis, kui briti laulja Robbie Williams Eestis käis. Robbie Williamsi kontserti ähvardas ärajäämine, aga siis tõttas appi ravitseja Allan Oolo, kes mehe selja terveks ravis ja Williams laulda sai. Robbie Williamsi tänu oli nii suur, et ta isegi tänas Oolot lava peal. 

Pärast seda hakkas Oolo saama mitmeid ja mitmeid pakkumisi, kus paluti tema abi. Oolo tuli neile vastu, seda vaatamata sellele, et tal puudusid ruumid, et inimesi aidata. Selle asemel teenindas ta neid oma Kadrioru korteris, pakkudes seal inimestele liigese- ja seljavaludele leevendust. Mõned protseduurid olid aga sellised, mis nõudsid kohalikku tuimestust, sest valud olid lihtsalt nii suured. Üks sellisest vigastustes oli nii-öelda külma õla sündroom, kus inimene ei saa kätt rinnast kõrgemale tõsta. Selleks, et inimest aidata, tuleb teha valuvaigistav süst õla piirkonda, mille järel alles saab Oolo tegutsema hakata, vahendab Katrin Lusti saade «Kuuuurija».

Aga siinkohal on üks probleem: Allan Oolol puudus õigus sellised süste teha. Olgu, kohapeal oli anestesioloog, kellel on Eestis antud tegutsemisõigus, aga Katrin Lustile öeldi terviseametist, et neid süste ei tohi kellegi kodus teha.

Allan Oolo Foto: Erlend Štaub

James Blondist kiropraktikuks 

Lust küll avastas, et Allan Oolo on kiropraktik, kuid ta ei ole registreeritud tervishoiutöötajate registris. Tervishoiuteenust tohivad osutada ainult registris olevad inimesed.

Selle probleemi lahendas Oolo sellega, et rajas enda raviasutuse, mille nimetas Dr. Oolo erakliinikuks. Seal töötasid peale Oolo enda ka mitmed teised arstid, kellel on õigus teha erinevaid raviprotseduure. Oolo tegutses seal kiropraktikuna, kelle tööks oli inimeste kehavalude leevendamine. Tema juures töötavad arstid vastutasid meditsiiniliste protseduuride eest.

Katrin Lust kirjeldas enda saates, et hiljem tabas Oolot järgmine löök. Terviseamet keelas Oolol tiitli «doktor» kasutamise. Oolo ei tohtinud end enam reklaamid kui doktor Allan Oolo. Oolo aga lahendas selle probleemi väga leidlikult: ta registreeris «Dr.Oolo» kaubamärgina, mis annab talle õiguse seda nimekuju kasutada, vahendas «Kuuuurija». Aga see kaubamärk ei loe pikalt välja kui doktor Oolo, vaid nii nagu see kirjas ehk droolo, ning selle erinevad alternatiivid.

Kes on Oolo abimehed?

Sellele vaatamata on ikka probleemid sellega, kas Oolo tohib enda asutuses teha meditsiinilisi protseduure, eelkõige tuimestavaid süste. Vastus on ei. Mitte ainult ei pea vastav õigus arstile väljastatud olema, selline õigus peab olema ka raviasutusel, kus neid protseduure tehakse. Aga Oolol seda ei ole. Ei aidanud ka tööruumide vahetus. Arstid, kes seal käivad süste tegemas, teevad seda ebaseaduslikult. Seda väidab Katrin Lust, kes sai enda informatsiooni koostöös terviseametiga.

Katrin Lust suutis kaameraga tabada ka doktor Andrus Mäesalu, kes oli ühel hommikul kliiniku juurde saabunud. Lust oli seal, kuna ta oli saanud vihje, et keegi jõukas Hollandi päritolu mees tuli sinna raviteenust saama. Aga kuna doktor Mäesalu oli Lustile nii-öelda vahele jäänud, siis arst kliinikusse sisse ei läinud ja sõitis hiljem autoga minema.

Katrin Lust püüdis pärast ka Oolo enda käest kommentaari saada ja läks siis ka tema kliinikusse. Lusti ja kaamerat nähes põgenes Oolo enda kabinetti, mida jäi blokeerima tema kliinikus töötav Anne Veskimeister. Veskimeister on kiropraktik ja Oolo assistent. Naine ei lasknud saatejuhil Oolo ruumidesse siseneda. Lust hakkas siis Veskimeistrit küsitlema. Katrin Lustile jäi väikese intervjuu järel mulje, nagu Veskimeister ei teaks ka ise, et Oolo pole päris arst. Ta väitis, et Oolol küll pole doktori tiitlit, aga tal on kiropraktiku tiitel, millest talle tema töö puhul piisab.

«Ma olen näinud teda töötamas. Ma näen, kuidas inimestel hakkab parem,» sõnas Oolo assistent ning osundas ka mitmele diplomile, mis Oolo kabineti seinas on, mis justkui peaks tõendama Oolo kvalifikatsioone.

Kohus ei lubanud saadet eetrisse

Oolo püüdis kohtu kauda takistada «Kuuuurija» eetrisse minekut ning kohus rahuldas tema palve. Elu24 pöördus kommentaari saamiseks TV3 esindava EllexRaidla advokaadibüroo juhtivpartneri Ants Nõmperi poole. Alljärgnevalt juristi vastused muutmata kujul.

Kas on tõsi, et Oolo üritas «Kuuuurija» saate, mis tema ebaseaduslikust tegevusest rääkis, eetrisse minekut takistada?

Jah, see on tõsi. Ta üritas saadet ära keelata isegi korduvalt. Esimesel korral taotles Oolo saate keelamist hagi tagamise korras juba aprillis. Kohus andis TV3-le võimaluse olukorda selgitada, vaatas eetrisse kavandatud saate läbi ning leidis, et hagi tagamiseks alus puudub ning Oolo taotlus jäi rahuldamata. Teisel korral pöördus Oolo kohtusse 7. mail 2018. a. Seekord sattus Oolo hagi tagamise taotlus teise kohtuniku kätte, kes ilma TV3-le võimalust andmata asja selgitada Oolo taotluse rahuldas ja hagi tagas.

Kas see tähendab siis, et eilse «Kuuuurija» saatega rikkus TV3 kohtu keeldu?

Ei, TV3 ei ole kohtu keeldu rikkunud. TV3 ei avaldanud «Kuuuurija» saates andmeid Oolo lahutusprotsessi ning laste ja vara jagamise kohta. Samuti ei olnud «Kuuuurija» saates kasutatud konfidentsiaalset patsientide informatsiooni. Saates näidatud patsiendid tulid ise «Kuuuurijale» oma lugu rääkima või kasutati internetis vabalt kättesaadavaid videoreportaaže nende ravist. Meie hinnangul ei riku saade kuidagi Allan Oolo õigusi. Siiski vaidlustasime selle keelu viivitamatult sellest teada saades. 

Aga kui TV3 kohtu keeldu ei riku, siis miks te selle keelu vaidlustasite?

Vaidlustamiseks oli meil mitu head põhjust. Esiteks tahtsime anda kohtule võimaluse oma eksimus parandada. Ilma teist poolt ära kuulamata on kohtul väga riskantne hagi tagamise üle otsustada. Seda riski suurendab asjaolu, et antud juhul palus Oolo hagi tagamine otsustada mõne tunniga. Samuti esitas Oolo ainult hagi tagamise avalduse, mitte aga hagi ennast. Sellises olukorras lasi kohus ennast eksitada. Oleme kindlad, et kui kohus oleks meid ära kuulanud ja vaevunud saadet vaatama, siis ei oleks kohus Oolo taotlust üldse rahuldanud. Teiseks ei saa me riskida sellega, et avalikkusele jääks mulje, nagu oleks «Kuuuurija» seadust rikkunud. Nagu saatest kujukalt välja tuleb, on Oolo suurmeister mulje tekitamises, mis ei vasta tegelikule sisule. Me ei saa lasta tekitada «Kuuuurijast» kui ebaseaduslikult eetrisse läinud saatest muljet, kus Oolo on kannataja. 

Kuidas selliseid olukordi, kus tehakse segadust külvav hagi tagamise määrus, tulevikus vältida?

Meid väga häirib asjaolu, et TV3 suhtes 7. mail 2018. a tehtud hagi tagamise määrus edastati TV3-le alles nädal aega hiljem ehk eile, 14. mail 2018. a. Kui kohus või vastaspool oleks vaevunud meid varem teavitama, oleksime kõik saanud ühiselt laua taga saate üle vaadata ning veenduda, et õigusi ei rikuta. Kuna saadete tootmisel ja eetrisse minekul on oma dünaamika, siis tagaselja tegutsedes ja keelavate määrustega üllatades ei pruugi olla isegi võimalik eetrisse minekut takistada. Seetõttu kutsun üles Harju Maakohut jätkama oma varasemat praktikat, kus kohus meediaorganisatsiooni ära kuulab ja alles siis otsustab. Ka paaritunnisest etteteatamisest piisab, et meedia saaks oma argumendid esitada ning sellega välditakse kohtu ekslikke otsuseid. Või vähemalt on need siis igakülgselt kaalutud. 

Mis kohtuasjast edasi saab?

Nagu ma ütlesin, on tegemist lausa kahe kohtuasjaga. Kummaski pole Oolo suutnud siiani esitada hagi ennast. Sisuliselt on siiani olnud tegemist ainult Oolo teatega, et ta kavatseb hagi esitada ning viimasel korral sellest kohtule piisas, et hagi tagamise taotlus rahuldada. Kui Oolo suudab lõpuks hagi esitada, siis on näha, mida ta nõuab ja mis argumendid ning tõendid tal on. Meie taotluse hagi tagamine lõpetada vaatab kohus ilmselt läbi nädalaga ja seda sõltumata sellest, kas Oolo jõuab selleks ajaks hagi esitada.

Tervet saadet saab järelevaadata siin.