Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Meenuta: Eestit esindanud eurolood

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Dave Benton ja Tanel Padar, 2001. aasta Eurovisiooni finaalis. Võit!
Dave Benton ja Tanel Padar, 2001. aasta Eurovisiooni finaalis. Võit! Foto: Nils Meilvang/Scanpix

Eesti võtab Eurovisioonist osa alates 1993. aastast ning selle suhteliselt lühikese aja sisse on mahtunud paremaid ja halvemaid aegu, nende seas ka täielik tipp - 2001. aastal võidetud esikoht. Vaata ja meenuta, milline on olnud sinu lemmik senini?

Esimene Eurovisioonile saadetud lugu «Muretut meelt ja südametuld», Janika Sillamaa esituses kahjuks lõppvõistlusele ei jõudnud. Sel ajal oli tarvis läbida Ida-Euroopa riikide jaoks korraldatud poolfinaal. Seal saavutas Janika viienda koha ning kahjuks finaali ei pääsenud. 

1994. aastal esindas kodumaad tänaseks kahjuks meie hulgast lahkunud Silvi Vrait, kes laulis igihaljaks loo «Nagu merelaine». Kuigi laulus kõlavad sõnad «..kuigi tean, et homme muutuda võin vaid nimeks sinu suul», on mälestus värvikast lauljannast sama ere kui lugu ise.
Kahjuks jäime Dublinis toimunud võistlusel eelviimasele kohale, mistõttu tuli üks aasta esinemist vahele jätta.

1996. aastal saatsime Eurovisioonile praeguseks Eesti lauljate kuldvaramusse kuuluvad Maarja-Liis Ilusa ning Ivo linna. Lauluks «Kaelakee hääl». 
Maarja-Liis oli esinemise ajal pelgalt 15-aastane, kuigi ajastukohane pükskostüüm tema tegelikku vanust grammigi ei reetnud. Sümpaatne duo saavutas võistlusel väärika 5. koha!
 

Imekaunis Maarja-Liis Ilus võlus inimeste südameid suisa nii palju, et ka 1997. aastal valiti ta Eestit esindama, praeguseks legendaarse looga «Keelatud maa». Ka noor lauljanna ise üllatas palju täiskasvanulikuma kuvandiga ning säras finaalis elegantses mustas kleidis. Tulemuseks 8. koht. 

1998. aastal Birminghamis sai esmakordselt eurolaulikuks südametemurdja Koit Toome. Lauluga «Mere lapsed» teeniti põhjanaaber Soomelt 12 punkti, kuid finišeerisime siiski 12. kohal.

Esimene võõrkeelne lugu «Diamond Of The Night» esindas Eestit 1999. aastal, esitajaks Evelin Samuel & Camille Camille. 
Tol korral keerlesid loo ümber ka kinnitamata spekulatsioonid, et oleksime võistluse ülekaalukalt võitnud, juhul kui telefonihääletus oleks ebaõnnestunud. Läks aga teisiti ning Jeruusalemmast sõitsime koju kuuendana. 
 

2000. aasta esinduslugu «Once In A Lifetime», esitajaks Ines, jõudis seni kõrgeimale kohale - 4. Algusest peale püsisime visalt favoriitide seas. Kogusime 98 punkti, mis oli senini kõrgeim punktisumma. Rääkimata sellest, et Inese trendikas roheline pükskostüüm ning kaabu lõi veel aastaid moelaineid.

2001. oli Eesti Eurovisiooni triumfiaasta. Saime võidumaigu suhu ning pärast seda pole meist keegi enam endine. Väikse riigina võiksime olla õnnelikud kui saadame end esindama kauni loo koos sümpaatse esitajaga, kuid esikohast kehvemad tulemused ei passi sugugi ja näivad pigem ebaõnnestumistena. Võidujanu eest võime tänu avaldada Tanel Padarile ja Dave Bentonile (ning 2XL), kes looga «Everybody» Eestile esikoha tõid. 

Tagasihoidliku edetabelitemenu tõttu on lugu peetud üheks nõrgemaks võidulauluks, olles ühtlasi ka suurim üllataja. Võitu ei osanud ette näha isegi kihlveokontorid. Võit oli sellegi poolest väga olulise tähtsusega, mitte ainult meie riigi jaoks: Dave Benton oli vanim esikoha saanud osaleja ning esimene tumedanahaline, kes võistlusel triumfeerinud. Lisaks oli Eesti esimene endise Nõukogude Liidu liiduvabariikidest, kes Eurovisioonil võitjaks tulnud.

2002. aastal korraldasime Eurovisiooni oma kodumaal ning esindajaks Rootsi lauljanna Sahlene, kes pani meid peaaegu uskuma, et võime saavutada topeltvõidu. Kahjuks või õnneks saavutas lugu «Runaway» 3. koha. Lauljatar kandis Jana Hallase disainitud kostüümi, mis oli pealaest jalatallani nahast. Punktiskooriks maagilised 111. punkti. 
 

2003. aastal Lätis esindas Eestit bänd «Ruffus». Solistiks Vaiko Eplik ning loo pealkirjaks «80's coming back». Pärast mitut eduaastat tuldi ootamatult madalale 21. kohale ning rahvasuus hakati sellele aastale järgnenud kuue aasta pikkust ebaedu nimetama «Epliku needuseks». Ebaedu on muidugi äärmiselt suhteline mõiste. Kõrgetele kohtadele finišeerinuna vajasime meenutust: «Tähtis pole võit, vaid osavõtt!»

2004. aastal läbis Eurovisioon taas ühe uuenduse: korraldama hakati poolfinaale. Selleks, et võistlusest saaks osa võtta suurem arv riike. Edasi pääsesid 10 paremat. Kahjuks Eestit esindanud Neiokõsõ «Tii» jäi 11. kohale ning oma esinemiskorda tuli oodata juba järgmisel aastal, uues poolfinaalis. Lugu on senini ainus rahvusmurdes lugu, mille kodumaad esindama saatnud oleme.
 


2005. aastal proovisime lüüa heatujulise tantsulooga «Let's Get Loud», esitajaks tüdrukutebänd Suntribe. Poolfinaalis saime kahjuks vaid 31. punkti ning jäime 20. kohale ja finaali taas ei pääsenud. 
Bändi pani kokku Sven Lõhmus ning koosseisu kuulusid neiud, kes tänaseks enda muusikakarjääris väga edukad: Rebecca Kontus, Mari-Leen Kaselaan, Laura Põldvere ja Jaanika Vilipo.

2006. proovisime õnne, värvates taas enda ridadesse Rootsi lauljanna. Sandra Oxenryd esitas laulu «Through My Window», edestades Eestis toimunud lauluvalikul Eda-Ines Etti «Iseendale» vaid kahe punktiga. Eurovisioonil tõusime pelgalt 18. kohale. 
 

2007. aastal esindas Eestit Gerli Padar lauluga «Partners In Crime». Helsingis 23. loona lavale astununa jäime poolfinaalis 22. kohale. Gerli elas etteastele eelnevalt läbi ka avalikult eelmise suhte purunemise ning uue kaaslase leidmise. Uueks kallimaks sai tantsija Martin Parmas, kellega jagati tol aastal lavalaudu ning alustati ühist teekonda perekonnana.

2008. aasta kandidatuur näib tagasivaadates kui halb nali. Ometi tegi otsuse rahvas ning publik on ju teatavasti kuningas. Eestit saadeti esindama armastatud koomikutetrio «Kreisiraadio», kes esitasid loo «Leto Svet». Poolfinaalist taas kaugemale ei jõudnud, pidime leppima eelviimase kohaga. 

Eelmise aasta ootamatust «naljanumbrist» saime suure õppetunni ning 2009. aastal saatsime end esindama juba oluliselt tõsisema loo: Urban Symphony - «Rändajad». Sandra Nurmsalu imelise vokaali ja viiulimängu saatel jõudsime poolfinaalis 3. kohale ning lõppkokkuvõttes jäime kuuendaks. 

2010. sõitis Oslosse Eestit esindama malcolm Lincolm ja ManPower, looga «Siren». Kuigi Youtube-i kommentaarium kihab tagasivaatavatest ning kahetsevatest kommentaaridest, kuidas lugu oli äärmiselt alahinnatud, jäime poolfinaalis ikkagi 14. kohale. 
Internetist raskesti leitav, kuid siiski täiesti olemas on esinemise ajal toimunud apsakas kui üks taustalauljatest ootamatult minestas ning kui plank siruli kukkus. Klippi tagantjärele naljakast juhtumist jagas Eurovisiooni ametlik Youtube-i kanal. 
 

2011. aastal oli taas mängus Sven Lõhmuse käsi ning Saksamaale, Düsseldorfi sõitis Getter Jaani, lauluga «Rockefeller Street». Poolfinaalis jäime 9. ning finaalis eelviimaseks. 
 

2012. saatsime taas ühe Eesti hurmuri end esindama - Ott Leplandi südamliku ning vokaalselt keeruka looga «Kuula». Sõnade autoriks Aapo Ilves. Imekaunis emakeelne lugu pani ka Bakuus toimunud finaalis paljud kuulatama ning saavutasime väärika kuuenda koha. 
 

2013. esindas Eestit Birgit Õigemeel kauni ballaadiga «Et uus saaks alguse», autoriks ja produtsendiks Mihkel Mattisen ja Timo Vendt, kes on ka tänavuse euroloo taustajõuks. Esimeses poolfinaalis saavutasime 10. koha ning finaalis jäime 20. 
Tol korral keerles esinemiseelarve üle taas poleemika, et lavale oodatud toss ületas eelarve ning tundus, et selleks ei jätku üldse raha. Lõpuks lahenes probleem siiski õnnelikult ning laval oli nii laulja kui ka piisav kogus tossu.

2014. aastal saatsime Eurovisioonile seni keerukaima ja mahukaima koreograafiaga loo «Amazing» (taustalauljad välja arvates). Esitajaks imekaunis Tanja. Ka sel aastal kahjuks finaali ei jõudnud ning pidime leppima 12. kohaga. 

2015. aastal saatsime «eilsega hüvasti jätma» Stig Rästa ja Elina Borni, looga «Goodbye To Yesterday». Eesti Laulul ülimenuka 79% häälteosaga võidu kindlustanud duo sai poolfinaalis 3. koha ning lõppkonkursil 7. 

2016. oli Eesti jaoks seni edutuim aasta, tuues koju senise halvima tulemuse. Laulja Jüri Pootsmann tegi oma looga «Play» kõik, mis suutis. Kahjuks nõudis lavanärv noorelt lauljalt oma osa ning esitus polnud tugevaim. Samas on võistlus äärmiselt raske ja nõudlik ning konkurents meeletu. Tulemused ettearvamatud ning keegi peab ju viimaseks ka jääma. Siiski on hea meel, et Jüri esindas tublilt Eesti laulurahvast, meie nägusaid mehi ning muusikakultuuri. 
Poolfinaalis 18. koht ning punktisumma kahjuks läbi aegade halvim.

2017. aastal sõitsid Kiievisse Eestit esindama superduo Koit Toome ja Laura Põldvere. Ootamatu kooslus esitas laulu «Verona». Ülimas professionaalsuses jäid mitmete kriitikute sõnul esitajad liigselt puiseks ning robotlikuks ja võimas lugu taas poolfinaalist edasi ei pääsenud. 


Tänavune Eurolugu ilmselt veel meenutamist ei vaja - Elina Nechayeva «La Forza». Eurovisioonile ja tänasele edule või ebaedule ela kindlasti kaasa Elu24 OTSEBLOGI vahendusel. Ära maga maha!

Tagasi üles