Paavstlik Šveitsi Kaardivägi saab 3D prinditud kaitsekiivrid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. mai 2018, 12:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/07/7829731t1he730.jpg)
Paavstlik Šveitsi Kaardivägi saab metallkiivrite asemel 3D prinditud kaitsekiivid, mis on polüvinüülkloriidist (PVC).
Tegemist on varasematest kiivritest kergemate kiivritega ja nende maksumus on umbes 800 eurot, mis on metallkiivritest poole odavam, teatab The Telegraph.
PVC kiivritel on paavst Julius II vapp põhjusel, et see paavst asutas 22. jaanuaril 1506 kaitseüksuse, mis tegeleb paavsti turvamisega, tehes seda ka tänapäeval.
/nginx/o/2018/05/07/7829778t1h318a.jpg)
Vatikani teatel kaitsevad uued kiivrid nende kandjaid, kes viibivad palju päikese käes, ohtliku UV-kiirguse eest.
Uute kaitsekiivrite sisseõnnistamise tseremoonia leidis aset 6. mail, mil neid esitles paavstliku kaardiväe juht Christoph Graf. Sellel osales ka uue kaitsekiivri disainer Peter Portmann.
/nginx/o/2018/05/07/7829731t1he730.jpg)
Nüüdsel tseremoonial võeti Paavstliku Šveitsi Kaardiväe ridadesse 32 uut liiget, kes kõik on all 30-aastased, vallalised ja Šveitsi kodakondsusega katoliiklased.
Paavstlik Šveitsi Kaardivägi on maailma kõige väiksem sõjaline üksus, koosnedes 135 mehest.
/nginx/o/2018/05/07/7829733t1hdc47.jpg)
Nad kannavad seni 16. sajandi lõkelisi vormirõivaid, mille värvid on punane, sinine ja kollane.
Pidulikel sündmustel täiendavad nende vormi jaanalinnusulega kiiver ja raudrüü. Neil on ka mõõk, hellebard ja piik.
/nginx/o/2018/05/07/7829735t1ha1e4.jpg)
Kui paavsti kaitseüks kannab ülikondi, siis on neil tänapäevased käsirelvad.
Kaardiväelased annavad ametisse astudes vande, et nad kaitsevad paavsti oma elu hinnaga.
/nginx/o/2018/05/07/7829734t1h5dd5.jpg)
Paavstlikku Šveitsi Kaardiväge tabas 1988. aastal skandaal kui selle üksuse juht Alois Estermann ja ta naine Gladys Meza Romero tapeti hullunud kaardiväelase Cedric Tornay poolt, kes endalt hiljem ise elu võttis. Seni ei ole täpselt teada, mis selle juhtumi põhjuseks oli ja selle tõttu on palju vandenõuteooriaid.
Šveitsi Kaardivägi on varasemal ajal osalenud sõdades, kõige kuulsam juhtum pärineb 1527. aastast, kui 190 kaardiväelast hukkus võideldes Püha Rooma riigi vägedega, et paavst Clement VII pääseks ümber piiratud Roomast põgenema.
Julius II, ladinapäraselt Iulius II (Giuliano della Rovere, 5. setsember 1443 – 21. veebruar 1513) oli 216. paavst aastatel 1503–1513. Tema hüüdnimi oli il Terrible, kuna ta oli poliitiliselt sõjakas ja sekkus mitmetesse konfliktidesse. Ajaloolased on märkinud, et pigem sobinuks Julius II kuningaks ja armeejuhiks.