Inkade impeeriumi alustalaks oli laamasõnnik

Laamad Peruus inkade tsitadelli Machu Picchu jäänustel Foto: SCANPIX

Paleoökoloogide sõnul oli laamasõnnik see, mis inkadel aitas nende suurt impeeriumi rajada.

Lõuna-Ameerika Andide piirkonnas tekkisid kultuurid ja ühiskonnad pärast seda, kui loobuti küttimisest ja korilusest ning hakati tegelema paikse põllumajandusega, kirjutab Discovery News.

Eelkõige hakati kasvatama maisi, mille väetamiseks kasutati laamasõnnikut.

«See üleminek põllumajandusele toimus 2700 aastat tagasi ning taimekasvatuse üheks hüppelaukas oli loomasõnnik. Sõnniku abil sai maisi kasvatada ka väga kõrgel mägedes, kus pinnas on üsna vilets. Inkad rajasid mägedesse palju elukohti, nad jäid paikseks ning rahvastiku arv hakkas kasvama,» selgitas Peruus Limas tegutseva Prantsuse Andide instituudi paleoökoloog Alex Chepstow-Lusty.

Inkad valitsesid võimast impeeriumit, mis ulatus tänapäeva Colombiast kuni Kesk-Tšiilini.

Inkade viimane valitseja Atahualpa tapeti konkistadooride poolt 1533. aastal.

Kuna inkadel puudus kirjakeel ja hispaanlastest anastajad ei olnud nende kultuuri säilimisest huvitatud, siis oli inkade impeeriumi tõusu detailid pikka aega mõistatuseks.

Inkade kultuuri peetaks juba pikka aega ainsaks pronksiajastu kultuuriks, millel puudus kirjakeel.

Chepstow-Lusty ja ta kolleegide sõnul kinnitasid nende oletust Peruu Andidest Cuzco piirkonnas asuva Marcacocha järvemuda uurimine. Sealt leiti taimejäänuseid ja õietolmu.

Need olid seal kiht kihi järel. Teadlased võtsid järve põhjast pinnasekihtide proovi, mille pikkus oli 6,3 meetrit. See võimaldas uurida 4200 aasta jagu pinnasekihte.

Teadlased leidsid, et maisi õietolm ilmus pinnasekihti umbes 700. aastal eKr. See näitas samas, et maisi kasvatati merepinnast vähemalt 3350 meetri kõrgusel.

Enne maisikasvatusega tegelema hakkamist olid Andides elavate hõimude põhitoiduks kartulid ja quinoa, mis on spinati sarnane, väga valgurikas taim.

Andide kultuuride spetsialisti Graham Thiele arvates oli maisikasvatamisega tegelema hakkamine inkade elus pöördelise tähtsusega.

Maisi oli lihtsam säilitada ja transportida.

«Kuna mägisel maastikul puudusid siledad teed ja ratastega veokid ning transportida sai vaid seljas kandes või laamadega, siis hakkas kergust suurt rolli mängima,» lisas Thiele.

Ta jätkas, et mais ei olnud ainult toiduaine, vaid sellega maksti ka andamit.

Järvepõhja ladestuse uurimine paljastas, et laamasõnnikut söövad putukad tekkisid samal ajal maisikasvatuse tekkega.

Kuigi maisi hakati Lõuna-Ameerikas kasvatama umbes 5000 aasta tagasi, levis see Andide karmides oludes vaid laamasõnniku abil.

Ka aitas maisikasvatamisele kaasa kahe väga kuiv aja vaheline niiskem ja soojem periood, mis võimaldas maisikasvatust kõrgmäestikus.

«Teada on põuaperiood, mille  puhul temperatuur tõusis. Siis leidsid aset ka laiaulatuslikud muutused ühiskonnas. Pärast 700. aastat eKr leidsid need aset umbes iga 500 aasta järel,» lausus uurija.

Alates 1100. aastast pKr oli järgnevad viis sajandit soe ja taimekasvatuseks sobiv aeg.

Inkade impeerium oli läänepoolkera suurim ning see kestis kuni konkistadooride saabumiseni 1532. aastal.

 Laama (Lama glama) on kaamellaste sugukonda kuuluv Lõuna-Ameerika imetaja, Andide indiaanlaste koduloom.