Aspergeri sündroomile nime andnud Austria lastearst tegi natsidega koostööd (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. aprill 2018, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/04/19/7796126t1h30d3.jpg)
Austria Viini meditsiiniülikooli teadlase Herwig Czechi teatel tegi austerlasest lastearst Hans Asperger (1906 – 1980), kelle nime kannab Aspergeri sündroom, koostööd natsivõimudega, olles üks nende eutanaasiaprogrammi elluviijatest.
Asperger toetas teooriat, et osa inimrasse on teistest ülemad ja rassipuhtuse kahjustajad tuleb hävitada, teatab The Guardian.
Aspergerit peetakse seni psühhiaatria ja pediaatri arendajaks ning rõhutatakse, et ta andis suure panuse Aspergeri sündroomi ja teiste autismisspektri häirete uurimisse.
Czech uuris Austria arhiivides olevaid materjale, mis puudutasid Aspergerit ja leidis, et see arst tegeles oma kliinikus «alaväärsete» laste kindlakstegemisega. Natsiideoloogia järgi ei olnud sellistel lastel õigust elule.
Dokumentide kohaselt kaotas Aspergeri kliinikus Am Spiegelgrund ajavahemikul 1940 – 1945 elu umbes 800 last, kes tapeti natside poolt käivitatud eutanaasiaprogrammi alusel. Nende lastega tehti julmi katseid ja lõpuks süstiti kangeid ravimeid ja mürke, mis viisid nad igavesele unele.
/nginx/o/2018/04/19/7796128t1h61ce.jpg)
Austria meditsiiniajaloolane Czech on esimene, kes uuris sügavuti Aspergeri osalust natside rassipuhtuse, steriliseerimise ja eutranaasia programmis.
«Arst Asperger oli otseselt seotud inimeste, eelkõige laste, kes ei saanud enda eest seista, hävitamisega. See kahandab tema panust autismi uurimisse,» teatasid meditsiiniväljaande Molecular Autism esindajad. Selles väljaandes ilmus Czechi uurimustöö, mille jaoks ta kogus materjali kaheksa aastat, Hans Aspergeri seostusest natsidega.
/nginx/o/2018/04/19/7796126t1h30d3.jpg)
Czechi arhiivileidude seas oli näiteks foto kolmeaastasest Herta Schreiberist, kellel oli entsefaliit ehk ajupõletik ja ta suri kolm kuud pärast Aspergeri kliinikusse toomist kopsupõletiku komplikatsioonide tagajärjel.
Aspergeri käsul võeti haige laps ta emalt ära ja arst tegi väga haige tüdrukuga enne ta surma katseid. Aspergeri kliiniku keldrist leiti 1990. aastatel säilitusanumas osa selle tüdruku ajust ja see maeti 2002. aastal.
Selles keldris olid peaaegu kõigi Aspergeri kliinikus tapetud laste aju ja teised kehaosad, mis olid säilitatud säilitusvedelikus.
Hans Asperger otsis sihikindlalt autismiga lapsi, keda ta nimetas autistlikeks psühhopaatideks, et nende peal oma teooriaid katsetada. Czechi teatel peeti Aspergeri diagnoose ilmeksimatuteks ja need diagnoosid mõjutasid veel pärast Teist maailmasõda väga paljude inimeste elu.
Hans Asperger töötas arstina rohkem kui 30 aastat pärast natsirežiimi kukutamist.
Czechi teatel käsitles Asperger enamikku oma patsiente parandamatute haigetena ja tema töödest ei paista optimismi, et mõni patsientidest võiks paraneda.
Asperger pidas oma suurimaks saavutuseks teraapilist peadgoogikat. Selle kohaselt sobisid autismiga patsiendid hästi natsirešiimi raamidesse, kuna nad said hästi hakkama käsutäitmist nõudvatel ametikohtadel nagu sõdurid ja lihttöölised.
Aspergeri seisukoht oli, et aaria rassi puhtuse hoidmist silmas pidades tuleb eemaldada kõik need lapsed ja noored, kes on niiöelda lootusetud ja kellel on geneetiliselt kõrvalekaldeid.
«Asperger ainuisikuliselt vastutab selle eest, et ta röövis sadadelt lastelt õnneliku lapsepõlve, sulgedes need lapsed oma kliinikusse,» teatas uurija.
Asperger tegi natsirežiimi ajal arstina head karjääri, kuna tema teooriad sobisid natside hävituspoliitikaga. Ta edutati temast märgatavalt kogenumate juutidest kolleegide ees, kes saadeti koonduslaagritesse.
Lisaks pidas Asperger seksuaalset ära kasutatud lapsi juhtunus ise süüdi olevateks ning ta pani väga palju antisemiitlikke diagnoose.
«Asperger keeldus nägemast seda, mida natsirežiim inimestega tegi. Ta oli ükskõikne ja ignorantne patsientide tegelike vajaduste suhtes nii Teise maailmasõja ajal kui pärast seda,» jätkas Czech.
Czech kritiseerib tänapäeva autismi uurijaid, kes ei taha midagi kuulda Hans Aspergeri koostööst natsidega ja tema kliinikus olnud laste kannatustest.
«Seni levivad lood, et Asperger tõi teatud autismispektri ja teiste haigustega lapsed oma kliinikusse, et neid natside käest päästa. See ei vasta tõele, sest Asperger oli ise natside tööriist,» teatas meditsiiniajaloolane.
Czechi sõnul võib ta uurimistöö paljudele peredele, kellel oli Hans Aspergeriga kokkupuuteid, valu teha, kuid ta pidi tõe pinnale tooma.
«Me ei saa eitada natsirežiimi koledusi, kaasa arvatud katseid inimestega ja inimeste hävitamist, kuid me saame võtta sellest õppust, et enam midagi sellist ei juhtuks,» teatas uurija.
Johann «Hans» Friedrich Karl Asperger (18. veebruar 1906 – 21. oktoober 1980) oli Austria lastearst, meditsiiniteoreetik ja meditsiiniprofessor, kes uuris eelkõige lapsi.
Ta kirjutas üle 300 meditsiinialase kirjutise, milllest enamik käsitles tema poolt loodud terminoloogiale autistlik psühhopaat vastanud patsiente.
Aspergeri sündroom (lühend AS) on üks autismispektrihäiretest, millele on iseloomulikud raskused sotsiaalses suhtluses, stereotüüpsed püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused, kohmakus ja ebatüüpiline keelekasutus.
AS on eristatav teistest autismispektrihäiretest selle poolest, et aspergeriga isikutel puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine.
Aspergeri sündroom sai nime Austria lastearsti Hans Aspergeri järgi, kes 1944. aastal kirjeldas lapsi, kel paistis olevat normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud mitteverbaalse suhtlemise oskused, neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes ja nad olid füüsiliselt kohmakad.
ASi täpne põhjus on teadmata, kuid uurimuste kohaselt mängib pärilikkus rolli ning ajuskaneeringud on näidanud muutusi teatud ajupiirkondades.
Ühtset ravi Aspergeri sündroomile ei ole.