Populaarne kohtinguäpp, mis ühendab LinkedIni ja Facebooki, viib deitimise täiesti uuele tasemele

Armunud paar.

FOTO: imago stock&people/Scanpix

Eestlaste seas populaarne kohtinguäpp Tinder võib küll mõne pettunud või murtud südame ilma juurde tuua, kuid palju rohkem kurja see tavapuhkudel ei tee. Küll aga on USAs häda külvamas sarnane, kuid nooblim äpp, mis suurendavat suisa palgalõheprobleemi, spekuleerib Bloomberg

Ameerikas suurt populaarsust kogunud kohtinguäpp «The League» (inglise keeles liiga) on ainult registreeritud kasutajatele mõeldud rakendus, mis suunatud professionaalidele samaväärse kaaslase leidmiseks.

Sobivus ja vastuvõtmine baseeruvad LinkedInil ja Facebooki profiilidel. LinkedIn on üks suurimaid sotsiaalmeediakanaleid, mille kasutajad jagavad omavahel tööalast informatsiooni. Peamiselt on näha inimeste senised töökohad, mis peavad enne avalikustamist tööandjalt ka kinnituse saama. Eri töösuhete läbi luuakse võrgustik, mille abil on võimalik näha inimeste professionaalsust ja ärilisi kokkupuuteid, vähendades kasutajate võimalust «ilustavateks täiendusteks».

Rakenduse kasutamine on imelihtne, kuid erineb konkureerivast ja ka Eestis väga populaarsest Tinderist märkimisväärselt. Olles äpiga ühendanud oma LinkedIni ja Facebooki profiili, saavad kasutajad valida oma eelistused potentsiaalsele paarilisele. Kriteeriumite hulka kuuluvad sugu, vanus, pikkus, distants, haridus, religioon ja etniline päritolu. Pärast küsimustele vastamist ja info esitamist pole sa veel konto omanik, vaid sind suunatakse ootejärjekorda, seniks, kuni avaldusi üle vaadanud personal on selle vastu võtnud või tagasi lükanud.

Kui näiteks Tinderi kasutajad on harjunud viipama paremale või vasakule, et inimene valida või mitte ja alles pärast mõlema kasutaja vastastikuse «meeldimise» järel on võimalik suhtlusesse astuda, siis The League näitab igal päeval vaid viit potentsiaalset kaaslast. Rakenduse «teise liigasse kuulumisest» annab tunnistust ka äpile 2016. aasta juunis tehtud uuendus, kus sai ühe kriteeriumina märkida ka naisi, kes on huvitatud oma munarakkude külmutamisest.

Igale liikmele antakse võimalus rakendusse kaasa võtta üks sõber, andes sellega talle võimaluse jätta vahele avaldusprotsess, mis rakendusega liitumiseks vajalik. See aga ei tähenda, et kohe kasutajaks saadakse. See vaid tagab koha ootenimekirjas, mille hulgast valitakse esitatud tõese info põhjal sobivad kandidaadid. 

Kandideerimisprotsessi on eri väljaannetes, ka Bloomberg Businessweekis, nimetanud elitaarseks, tuues välja mitu graafikut, mis väidetavalt tõendavad rakenduse negatiivseid mõjusid ühiskonnale. «Kui ma peaksin valima pinnapealsuse ja elitaarsuse vahel, siis valiksin olla viimase,» ütles rakenduse rajaja Amanda Bradford eelmisel aastal TechCrunchile antud intervjuus. 

Rakenduse looja Amanda Bradford on oma julgete ja radikaalsete väljaütlemistega meedias jätnud mulje, nagu ta oleks tippude tipp, supermodellist ülirikas ärinaine, kelle peas isegi ükski juuksekarv omasoodu ringi ei lehvi, siis naise Instagrami kontol kajastub üpris lihtne, mitte liialt ekstravagantne elu ja pigem tagasihoidlik välimus.

 

Surprise flowers!! #socute #bloomthat #leagueworthy #chivalry

A post shared by Amanda Bradford (@amandabradford) on

Kahjuks peavad koorekihti kuuluvad eestlased rakenduse kasutamisest vähemalt kodumaal suu puhtaks pühkima, sest mobiiliäpp on praegu kasutatav vaid USAs. Seega saab Eestis jätkuda Tinderi tähelend, mis on toimetusele saabunud aruande kohaselt Eestis populaaruselt neljas rakendus.

«Sügisel tegi küsitlusfirma Norstat uuringu, mille kohaselt kasutab ligi kolmandik Eesti noortest kohtingurakendusi.  Tänavuste populaarseimate äppide statistika näitab selle trendi jätkumist ning Tinderi kõrvale on lisandunud värske tegijana Badoo,» rääkis Tele2 Eesti tootedirektor Katrin Aron.

Tagasi üles